Virumaa mees püüdis haruldaste vaenukägude söömaaja fotodele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Täiskasvanud vaenukägude söömaaeg: isalind toidab emast.

FOTO: Jaanus Prits

Foto- ja loodushuviline virulane Jaanus Prits saatis toimetusele Eismal tehtud fotod haruldastest vaenukägudest. Mees sai kaamerasilma ette hetke, kui isaslind toidab emast.

Vaenukäod Eismal.

FOTO: Jaanus Prits

Vaenukäod Eismal.

FOTO: Jaanus Prits

Vaenukäod Eismal.

FOTO: Jaanus Prits

Jaanus Prits läkitas Eesti Ornitoloogiaühingule fototabamuse koos tekkinud küsimusega, et miks ikkagi täiskasvanud linnud keset suve üksteist toidavad.

"Pulmamängud sisaldavad tihti toidu sümboolset üleandmist ja seda võib toimuda ka kesksuvel, “ sai ta vastuseks. Näiteks võivad nii käituda pesitsemises ebaõnnestunud linnud- isased proovivad ikka kosida, kuigi emased ei pruugi selleks enam füsioloogiliselt võimelised olla.

Jaanus Prits rääkis, et otsis juba poolteist-kaks aastat võimalust vaenukäod ehk toonetutid fotokaamera ette saada.

“Uurisin , kust neid leida. Nüüd sain vaenukägude asukoha kohta infot ja otsisin nad üles,” jutustas Prits, kes varem ei olnud vaenukägu näinud ja sai neid jälgides unustamatu looduselamuse ning umbes 300 väärtuslikku fotot.

Vaenukäod on eksootilise välimusega linnud, kelle tunneb ilmeksimatult ära juba ainuüksi tutikese järgi pealael, mis näeb välja nagu sulgedest lehvik.

Vaenukägu ehk toonetutti iseloomustavad ka silmatorkavad mustvalged vöödid tiibadel , samuti on omapärane  tema hääl: kaugele kostev up-up-up.

Eestis on toonetutid harvad külalised ning neid pesitseb siin hinnanguliselt vaid 5-10 paari, hulkuvaid või üksikuid linde kohtab märksa sagedamini.

Lääne-Virumaal on vaenukägusid viimasel ajal kohatud üsna paljudes paikades: näiteks Palmses, Mahus, Mustojal, Vainupeal ja Eismal.

Tagasi üles