Juhtkiri: Rakvere ja kultuur

Rakvere kesklinn.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Mida saaks teha ühe provintsilinna kultuurielu edendamiseks?


Linn, kus on olemas teater, kino, rahvamaja, Tarvanpää, laulukoorid, galerii, noortekeskus, muusikakool, tantsu- ja kunstikool, korralik raamatukogu, vapiüritus Baltoscandal, meeste tantsupidu ja punklaulupidu – ühesõnaga kõik, mida võiks üks linn tahta; aga ikka kurdetakse, et hall, igav ja ei arene.
Paljuski on tegu lihtsalt provintsliku nurinaga, mida ei saa põhjendada alati ka kõr­gete piletihindadega, sest kui kodanikul pole huvi min­na priile kontserdile, näituse avamisele või mõnele muule üritusele, on see tema enda viga.

Me võime linna kultuurielu edendamisel panustada muidugi ka külalistele – tulevad inimesed maalt, Jõhvist, Tallinnast – kuid kas sealgi on küllalt ajaressurssi ja raha, et tulla, tarbida, imetleda?

Samas linnavõim panustab, ehitab, arendab. Visioonides on olemas Pärdi maja, katusega laululava. Äsja pandi ametisse uus kultuurijuht. Tema eelkäijaid on viimastel aastatel tutvustatud Virumaa Teataja veergudel mitmeid. Kõik noored sümpaatsed inimesed, kes ühel või teisel põhjusel Rakverest lahkunud on.

Tundub, et senised kultuurijuhid on läinud just “liigse loomingulisuse” nahka, sest vähem või rohkem loomeinimestena on nad pandud hoopis paberitsuradeks.

Nõudeid, mis senistele juhtidele esitati, oli ilmselt tõesti palju. Loodetavasti annab uus kontseptsioon kultuurispetsialistile selgema pildi sellest, mida temalt oodatakse. Ja töö vähesuse üle ta kurta ei saa.

Oma tänases intervjuus maakonnalehele märgib Keio Soomelt, et ei plaani platsi vanadest tegijatest puhtaks lüüa, vaid kasutada nende kogemusi ja teadmisi.

Jaksu talle seni tehtu tundmaõppimisel ning loomisel ja lammutamisel, kui seda siiski peaks vaja olema!

Tagasi üles