Rakvere akvaariumimaja jääb ehitamata

RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus on õnnelik, et Sagadi looduskool raha sai, kuid kurb, et Rakvere projektidele toetust ei jagunud.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Sel nädalal sai selgeks, et Rakverre kavandatud akvaariumimaja Maretarium ja loodusmaja Villa Tammik jäävadki vaid ilusateks unistusteks, sest keskkonnainvesteeringute keskus nende rajamiseks toetust ei eraldanud.

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnahariduse infrastruktuuri rahajagamist ootasid pikisilmi paljud, toetust aga kõigile ei jagunud. Nii jäid oodatud-loodetud miljonitest ilma nii Rakverre kavandatud akvaariumimaja Maretarium kui ka loodusmaja Villa Tammik.

Küll anti toetust RMK Sagadi looduskooli remondiks ning looduskeskuste, sealhulgas ka Oandu looduskeskuse infrastruktuuri arendamiseks.

Akvaarium jääb unistuseks

Rakvere linnapea Rannar Vassiljev sõnas, et tal on tuline kahju, et ükski Rakverega seotud projekt toetust ei saanud. “Ju siis leiti, et Eestis on paremaid asju, mida toetada, aga Rakvere jaoks oleksid nii akvaarium kui tammiku loodusmaja väärt ettevõtmised olnud,” lausus linnapea.

Villa Tammiku üks eestvedajaid Andres Jaadla ütles, et Tammikus praegu tühjalt seisev maja jääb uut lahendust ja võib-olla uut peremeestki ootama.

“Sellises kohas oleks hoonel loodusmajana olnud pea sajaprotsendiliselt ideaalne kasutus, aga eks ta esialgu jääb edasi lagunema,” sõnas Jaadla nukralt.

Akvaariumimaja Maretarium arendaja MTÜ Edutainer esindaja Andrus Klettenberg on varem öelnud, et kui KIKilt toetusraha ei saada, tõmmatakse asjale ülima tõenäosusega kriips peale.

Sellest, et KIKi rahajagamine Rakverest mööda läks, oli tõsiselt kahju ka RMK Sagadi metsakeskuse juhatajal Krista Keedusel. “Loomulikult korvab selle heameel toetuse üle, mida meile anti,” tunnistas ta. RMK sai Sagadi looduskooli õpikeskkonna renoveerimiseks ligi 4,2 miljonit krooni.

Sagadi looduskooli projekt oli 14 toetatu hulgas üks väiksemaid, mis võis Keeduse hinnangul otsustamisel isegi mõnevõrra tähtsust omada.

Ergutav süst

Põhiosa rahast kulub ehitustöödele. “Kui 1997. aastal hakati vana meiereihoonet looduskooli jaoks kohandama, piirduti jooksva remondiga, aga elu on näidanud, et päris palju asju ei vasta meie vajadustele,” rääkis Krista Keedus.

Metsakeskuse juhataja hinnangul oli rahasüsti looduskoolile hädasti vaja, sest üheteistkümne aasta jooksul on keskkonnahariduse alal väga palju muutunud.

“Eks meil endilgi hakkas juba väsimus vähehaaval peale tulema,” nentis Keedus.

Eelmisel aastal osales Sagadi looduskool suures rahvusvahelises projektis, mille käigus arendati uurimuslikku õppemetoodikat. “See oli meie jaoks ergutav süst,” kirjeldas Krista Keedus.

Just uurimuslikule õppele rõhku pannes püütakse loodusele lähemale tuua gümnaasiumiõpilasi. “Neid enam lihtsalt nii, et läheme loodusesse, välja ei too,” teadis Keedus.

Õppemetoodika muutmiseks on aga vaja kohandada õpperuum ja soetada uusi seadmeid, mida toetusrahaga ka teha saab. Lisaks on kavas muuta looduskooli küttesüsteem keskkonnasäästlikumaks.

Et esialgu oli KIK lubanud toetusesaajad välja kuulutada juba mais, tehti mitmel pool raha saamise lootuses ehitusprojekte. “Meie otsustasime rahulikult oodata ja kavandasime projekteerimishanke juhuks, kui ikka peaksime raha saama, alles oktoobrisse,” rääkis Krista Keedus.

Ehituseks peaks Sagadis minema järgmisel suvel.

“Juuli on meil tavapäraselt looduskooli puhkusekuu, eks järgmisel aastal peame maja lihtsalt natuke kauem kinni hoidma,” arvas Keedus.

Sagadi looduskoolis saab keskkonnahariduslikku koolitust umbes 4000 last ja 1000 täiskasvanut aastas. Looduskool on tegutsenud alates 1999. aastast, koolis on neli põhikohaga töötajat, kaks inimest on kooli tegemistega seotud osaliselt ning lisaks on veel suur hulk koolitusprogrammide juhendajaid.

RMK Oandu looduskeskus saab samuti raha, seda küll ühisest potist, kust RMK jagab kõikidele oma looduskeskustele, mida Eestis on 25.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo ütles, et Oandu looduskeskus on võrreldes nii mõnegi teise looduskeskusega suhteliselt heal järjel ja on ehitatud RMK oma vahenditest.

“Toetuse abil plaanime teha korda aida, laiendada käbitaret, sisustada õppeklassi ja rajada korraliku püsiekspositsiooni,” loetles Rammo.

Tagasi üles