Teraviljakasvataja loodab tulu saada

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hernes on põllul juba koristusküps, arvab Järni küla talunik Endel Kangur.
Hernes on põllul juba koristusküps, arvab Järni küla talunik Endel Kangur. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Põllumeeste sõnul pole põud siinmail suurt kahju teinud ja nädala-paari pärast läheb viljalõikus lahti. Kokkuostuhinnad tõotavad tänavu vei­di rohkem rahakotti täita kui eelmisel sügisel.


Rakvere valla Järni talu peremees Endel Kangur jõudis oma viljapõllud aprillis-mai alguses külvata.

“Eks see päästiski põua käest,” arvas ta. “Vihmaga olevat aga nii, et kui ühes külas sajab päris korralikult, siis naaberkülas mitte. “Vend Juhanil Lasila külas kastis maa päris põhjalikult märjaks, siin Järni külas sai vaid autokatus niiskeks,” võrdles ta.

Perekonna töö

Viljalõikuseks läheb taluniku arvates augusti alul ja see töö tehakse 250 hektaril ära ühe John Deerega ning oma perega. “Mina olen kombaini peal, poiss veab vilja ja naine kuivatab,” kirjeldas Kangur tööjaotust.

Antti Iso­talo, kes juhib Sallas omanimelist põllufirmat ja ühtaegu peab Soomes teraviljatalu, ei ole rahul just Soome põldudega.

“Seal sadas kogu kevade vihma ja külv sai ühele poole alles juunis. Meil varaseid sorte Sallas ei ole, nii et lõikuseks läheb alles augustis,” arvas Isotalo. Soomest veab ta teravilja siinse firma tarbeks Eestisse, rapsi müüb seal.

Kadrina vallas tegutseva Tõ­nuri talu vanaperemehe Illar Kruusmanni sõnul läks poeg Re­nee kombainiga talirüpsi põl­lule teisipäeval.

“Niiskussisaldus on teral 11-12 protsenti, tea­dis Kruusmann ja seletas, et see on päris hea näitaja, ei nõua suurt kuivatuskulu. Uudist on sel sügisel Tõnuril veel nii palju, et põllule mindi uhi­uue Claas kombainiga, mille heedril laiust 7,5 meetrit ja mis jõuab koristada kuni 300 ton­ni päevas. Kruusmannidel tu­leb vili võtta 700 hektarilt ja töö tehakse ära oma perega.

Hind kõigub

Kui tänavune saak põllumeest rõõmustab, siis suurem mure on – kellele, mis hinnaga ja millal õnnestub vili müüa, et kasvatuseks tehtud kulutused katta ja loodetavat tulu saada. Kokkuostuhindasid kujundab maailmaturg ja need kõiguvad üles-alla nädalate ja päevadega.

Vilja kokkuostu ja muude põllumajandusteenustega tegeleva Baltic Agro ASi Virumaa müügiesindaja Toomas Käbin ei taha sugugi sel teemal prognoose teha.

“Eelmisel nädalal pakuti rohkem, nüüd jälle vähem,” nentis ta, lisades, et mõjuteguritest on teada vaid põuast Venemaal, kus kasvatatakse teravilja suurtel aladel.

Viljakasvatajaid koondava Kevili põllumajandusühistu juhataja Mart Kukk vaatab tulevikku optimistlikult: “Lootust on rohkem tulu saada kui eelmisel aastal.”

Hinnad börsil sõltuvad tema sõnul nii ilmastikust teravilja kasvatavates riikides kui ka spekulantide tegevusest.

“Euroopa fondid ja pangad, kes teevad börsil mitut liiki tehinguid, nemad mõjutavad hinda rohkemgi kui ilmaolud,” arvas ta.

Põllumees otsustab ise, kas sõlmida tehing kohe või jääda lootma tulevikule ja suuremale sissetulekule.

Kevili PÜsse kuuluv Endel Kangur otsustas ära – tema müüb rapsi eelmise nädala hinnaga.

Kellel endal olemas hoidla, võib vilja hinnatõusu lootuses seal kas või kevadeni hoida. Loomulikult siis, kui rahaline olukord võimaldab.

“Mina pean müüma küll sügisel, sest pole jõudnud veel nii kaugele, et hoidlat ehitada,” ütles Rakvere valla talunik Urmas Pähkel.

• Lääne-Virumaal kasvatati eelmisel aastal teravilja 42 677 ha-l.
Statistikaamet

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles