Mõned kodutute loomade varjupaigad tõdevad, et viimasel ajal satub nende juurde rohkem loomi, kuid kõik omavalitsused ei ole altid ülalpidamise eest tasuma ning annetustest ei piisa.
Hüljatud lemmikute jaoks raha napib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi, Pärnu, Võru, Valga ja Virumaa kodutute loomade varjupaiku ühendava Varjupaikade MTÜ juhi Triinu Priksi sõnul on rasked ajad majanduses avaldanud mõju ka loomade varjupaikadele.
Tänavu on inimeste tehtud annetuste keskmine suurus vähenenud, samal ajal kui varjupaikadesse sattunud loomade koguarv on tublisti suurenenud.
Priks ütles, et seetõttu on ühe looma kohta üle kolmandiku võrra vähem raha kasutada kui näiteks 2009. aasta teisel poolaastal.
“Oleme praegu tõesti raskes seisus – peame leidma kiiresti kuskilt lisavahendeid või oleme sunnitud hakkama loomi magama panema, sest kõikide loomade ülalpidamiseks ei ole lihtsalt raha,” kinnitas Priks.
Omavalitsuste vastutus
Triinu Priks selgitas, et varjupaigad saavad vastu võtta vaid neid loomi, kelle eest omavalitsused on nõus maksma. Tema sõnul tuleb ette ka seda, et inimesed lihtsalt jätavad loomi varjupaiga värava taha või jõutakse kokkuleppele inimesega, kes mingil põhjusel soovib oma looma ära anda.
“Nii nagu inimestel on õigus nõuda, et omavalitsus võimaldab ta lapsele lasteaiakoha või tagab koolihariduse, on tal õigus nõuda, et omavalitsus, kelle territooriumil hulkuv loom on, suunatakse varjupaika,” rõhutas Triinu Priks.
“Reeglina on nii, et kui omavalitsuse heakorraspetsialist on ükskõikne, siis loomad varjupaika ei jõua, kui ta on osavõtlik, siis on meil hea koostöö.”
Kohalikel omavalitsustel on kohustus iga looma toidu ja peavarju eest varjupaigale toetust maksta ainult esimesed 14 päeva, kuid edasised ülalpidamiskulud tuleb leida varjupaigal endal. Enamasti aga kahe nädalaga loomale uut kodu ei leita.
Priksi sõnul broneeritakse kiiresti tõukoerad ja -kassid, kuid keskmiselt kulub ühele loomale kodu leidmiseks kolm kuud, mis tähendab umbes 3000-4000 krooni suurust kulu looma kohta.
Lemmik varjupaigast
Varjupaikade toetajate seas on inimesi, kes on teinud annetuste jaoks otsekorralduse, mõni eelistab tulla varjupaika toidukotiga. Edukas on olnud ka Varjupaikade MTÜ veebiperemehe projekt, mille kaudu saab toetada konkreetseid loomi. Samuti jagub vabatahtlikke, kes käivad varjupaigas loomadega mängimas ja jalutamas.
Rakvere kodutute loomade varjupaiga juhataja Leili Kang ütles, et nende varjupaiga puhul hetkel kurta ei saa. “Aasta algusest siiamaani ei ole me pidanud toitu ostma, vaid seda on annetatud. Kuid kindlasti on meil sellevõrra lihtsam, et oleme Rakvere linnavalitsuse eelarves,” märkis Kang ja nimetas, et neil on lepingud enamiku Lääne-Virumaa omavalitsuste ja ka kaugemate, näiteks Jõgeva, Paide, Anija vallaga. Praegu on kõik varjupaiga kohad loomi täis.
Kui inimene ise tahab looma Rakvere varjupaika tuua, siis vaba ruumi korral on selles võimalik kokku leppida, kassi puhul tuleb tasuda umbes 250 krooni veterinaarkulu eest ning koera puhul poole rohkem.
Tapa valla heakorraspetsialist Koit Kuusk märkis, et nende piirkonnast on viimase kolme nädalaga umbes kümmekond koera Virumaa kodutute loomade varjupaika viidud ning nemad on endale juba ka kodud leidnud.
Väike-Maarja abivallavanem Kaarel Moisa ütles, et kõige rohkem on loomi vaja varjupaika paigutada varakevadel. “Viimastel aastatel on vallal kulunud loomade varjupaikadele keskmiselt 15 000 krooni aastas,” lisas Moisa.
Kui keegi soovib varjupaigast endale looma võtta, siis sõlmitakse loovutusleping ning tulevane lemmikloomaomanik maksab loovutustasu, mis on koerte puhul 500 krooni, kasside puhul Virumaa varjupaigas 200 krooni, Rakvere kodutute loomade varjupaigas annetuse eest ja Toolse varjupaigas tasuta. Varjupaikadest uutesse kodudesse minevad loomad on kõik vaktsineeritud, koerad ka kiibistatud.
Nii Rakvere kui Virumaa varjupaiga esindajad nimetasid, et koerte puhul on koduleidmise protsent 99, kuid kasside puhul tunduvalt madalam. Kassidel on probleemiks ka haigused, kuna üldjuhul elavad hulkuvad kassid kolooniates, kus levivad nakkushaigused.
Loomi hukatakse varjupaikades üksnes äärmisel juhul – kui nad on liiga metsikud, agressiivsed või nii haiged, et ka pärast ravi oleks nende elukvaliteet väga vilets.
• Rakvere koduloomade varjupaigas on praegu 33 koera ning 40 kassi.
• Virumaa kodutute loomade varjupaigas Sõmeru vallas on hetkel 96 kassi ja 52 koera.
• Toolse kodutute loomade varjupaigas on 38 kassi.