Suvi on puhkuste aeg ja üks aktiivse puhkuse vorme on veeta meeldivalt tunde kalavetel, sest Lääne-Virumaa jõed ja järved pakuvad toredaid õngitsemiselamusi.
Virumaa veekogud pakuvad püügirõõmu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna Lääne-Viru büroo juhtivinspektor Vatslovas Budrikas on kursis olukorraga Virumaa veekogudel ja teab, kus asuvad harrastuskalameeste lemmikpaigad. Järvesid ja jõgesid Lääne-Virumaal jagub, kuid kõik veekogud pole kalarikkad ja seda rohkem tungeldakse nende jõgede ja järvede ümber, mis nutikale õngitsejale loomust heldemalt pakuvad.
Kuumad püügikohad
Vatslovas Budrikas rääkis, et kui käesoleva aasta 1. jaanuarist võis pärast mitu aastat kestnud keeldu Porkunis taas kala püüdma hakata, muutus veekogu kohe kalameeste lemmikuks. Porkuni järv, mis koosneb neljast osast - Suurjärv (36 ha), Aiajärv (1 ha), Iiri järv (0,5 ha) ja Alumine järv (4 ha) -, meelitab oma kallastele kalamehi lähedalt ja kaugelt. “Tuleb ette päevi, mil järvel on korraga õngitsemas vähemalt 30 kalameest,” ütles Budrikas.
Juhtivinspektori arvates on Porkuni populaarsuse põhjuseks ka veekogu liigirohkus. Porkuni vetest võib kalamees välja tõmmata hauge, särgi, ahvenaid, linaskeid, kokri ja karpkalu. Liigirikkuselt on Porkunile võrdväärne 43 hektari suurune Käsmu järv, kus elavad kogred, linaskid, särjed, haugid ja ahvenad.
Rakke vallas on populaarne kalastuspaik Ao paisjärv - seal näkkavad haugid, ahvenad ja särjed. Jõgedest väärivad esiletõstmist Valgejõgi ja Loobu jõgi, mis voolavad läbi maakonna ning mida asustavad nii forellid, haugid kui muud kalad.
Sagadis elav loodusgiid Peeter Hussar lisas, et õngitsejad armastavad kalal käia ka Lahemaa rahvuspargi rannikualadel, kust püütakse meriforelli.
Rakvere spordikeskuse juhataja asetäitja Allan Jaakuse hobi on õngitsemine olnud 35 aastat. Tema nimetab kalamehe seisukohalt Lääne-Virumaa väärtuseks just maakonna jõgesid, kus elavad forellid. “Paljude teiste maakondadega võrreldes oleme selles suhtes õnnelikus seisus, mida me ise võib-olla õieti hinnata ei oskagi,” ütles Jaakus. Tema arvates on kalapüük tegevus, milles on põimunud nii kultuur, sport kui meelelahutus.
Rekordkalu mitmes järves
Vatslovas Budrikase sõnul võib Lääne-Virumaa ühed pirakamad kalad püüda Vihula paisjärvest.
“Vihula paisjärves ujuvad kuni 15kilogrammised karpkalad,” väitis Budrikas.
Loodusmees Peeter Hussar teadis, et väga suuri hauge püütakse Käsmu järvest. “Minu poole on pöördunud mitu kalameest, kellel õnnestus õnge otsa meelitada meetripikkune havipurikas. Küsitud on nõu, kuidas kalast topis teha,” kõneles Hussar.
Allan Jaakus peab Lääne-Virumaa kalastuskohtadest üheks oma lemmikuks Kadrina paisjärve. “Tegemist on veekoguga, mis viimaste aastate jooksul on pakkunud kalameestele meeldivaid üllatusi. Paar aastat tagasi püüti veekogust 12 kilo kaaluv havi,” rääkis Jaakus. Käesoleva aasta juuni alguses saadi veekogust kätte taas pirakas haug. Õnnelik kalamees Vladimir Lumi tõmbas välja havi, mis oli 113 sentimeetrit pikk ja kaalus 10,1 kilo.
Allan Jaakus, kes Eestimaa vetest on püüdnud seitsmekilose haugi ja kellel Rootsis näkkas ka 10kilogrammine havipurakas, loodab oma uue rekordkala püüda just Kadrina paisjärvest.
Rakvere Silla tänava tiigist on aga Jaakuse sõnul tänavu välja tõmmatud juba sadakond haugi, palju suuri ahvenaid ning kottide viisi karpkalu ja kiloseid kokri.