iDeal kampaania

Ilmataat soosis Jäneda talupäevi

Soomlasest palgiparvetaja Jaakko Saaristo lõbustas Jäneda Allikajärve äärde kogunenud rahvast trikkidega.

FOTO: Helo Talva


Eesti XIX talupäevadelt viisid parima tiitli koju lisaks talupidajatele ja erametsa omanikele ka raiemeister ning kõmpidel kõndija.


Kui mitu korda enne laupäeva pööras oma pilgu taeva poole ja saatis härda palve hoida ilusat ilma talupäevade korraldaja, Jäneda Mõis OÜ omanik Elo Kallas, seda ta kokku ei lugenud.

Oma palved saatis Ilmataadi aadressil teele ka ürituse peakorraldaja Aini Sildvee.

Nende kahe naise maistele palvetele lisas oma maagilise jõu ka Jäneda nõiaks kutsutud ja “Selgeltnägijate tuleproovis” tuntust kogunud Maila Rei­mand.

Kolme naise väele ja sarmile ei suutnud Ilmataat aga sugugi vastu panna ning kui Tartus pigistas inimestelt energiat üle 30kraadine kuumus ja samal ajal paukus Tallinnas pikne, siis Jänedal tõmbasid inimesed selga kampsunid ning vihmavarju lahti lüüa polnud vajadust.

“Võrreldes eelmise aastaga oli rahvast rohkem, kahe päeva peale sai talupäevadest osa vähemalt paarkümmend tuhat inimest. Eriti hea meel oli näha just taluseltside inimesi, on ju talupäevad nagu väike hingetõmbeaeg enne suurt viljakoristust ja kartulivõttu,” sõnas Elo Kallas.

Kui Peipsi mehed lubasid jäält eluga pääsemise puhul panna kirikusse küünlad põlema, siis tänuks Ilmataadile, et ta hoidis Jäneda kohal mõnusa ilma, lubas Elo Kallas teha sama ja veelgi enam.

Põlvkondade vahetus

Talupäevadel on aastatega välja kujunenud tavad, mis annavad üritusele oma näo ning toetajaskonna.

Talupidajate keskliit on aastaid tunnustanud talukonkursil parimaid tootmis- ja alternatiivset suunda arendavaid talusid.

Kui varasematel aastatel läksid tunnustust vastu võtma hallipäised ja töö all kühmu vajunud aastates taluperemees ja -naine, siis tänavu oli selgelt märgata, et taludes on toimunud põlvkondade vahetus.

Noored talupidajad koos kahe-kolme lapsega, parimas meheeas erametsapidajad, kellel minister Helir-Valdor Seeder kätt surus, andsid alust ministril öelda: “Eestimaa talu on ja jääb.”

Lääne-Virumaale sel aastal paraku tunnustust ei jätkunud, ehkki kindlasti on tunnustamisväärseid talusid siingi.

Tavaks on saanud ka Ambla metsaühistu korraldatav raievõistlus ja talukõmp.

Üks korralik talu pole mõeldav metsata ning kui metsaühistu talupäevade korraldusse oma õla alla pani, sai ka üritus uue hoo ning särtsu sisse.

“Talunike raiemeistrivõistlusel kasutatakse traditsioonilisi talutöödel kasutatavaid vahendeid – vibusaagi ja kirvest. Võistlus koosneb kahest osast: puude saagimisest ja lõhkumisest. Aja peale tuleb vibusaega saagida kahemeetrised lepanotid 50 cm pikkusteks pakkudeks ja lõhkuda need kirvega halgudeks. Paremate väljaselgitamisel arvestatakse lisaks saagimisele ja raiele kulunud ajale ka nottide pikkuse silma järgi mõõtmise täpsust ja puude lõhkumise kvaliteeti,” selgitas Toomas Lemming, Ambla metsaühistu juhatuse esimees. Parima raiemeistri tiitli viis koju Urmas Lepp Nissi vallast.

Tegelikkus ja illusioonid

Kuigi eelmisel sajandil polnud ka Eestis palgiparvetamine tundmatu, on see tänasel päeval siiski niivõrd eksootiline ala, mille nippe käivad nüüd eestlastele näitamas Soome palgiparvetajad.

Mitmekordne meister palgiparvetamises Jaakko Saaristo näitas enne palgiga Allikajärvele sõutegemisele minemist, kuidas noortest kuusejuurtest seotakse äärepalkidele sidemed.

Palgiparvetus on aga omaette kunst, mis kätkeb nii traditsioone, naistele meeldimist kui ka paraja annuse mehelikku edevust. Mõjus vägevalt, kui Jaakko Saaristo asetas veest libedale palgile peenikese toika ning tõusis sellest kinni hoides kätele. Eesti mehepoegadel ei ole mõtetki püüda seda järele teha, selleks peab olema 40 aastat palgiparvetaja.

Talupäevade lahutamatuks osaks on olnud kõnekoda, kus hiilgeaegadel ei suutnud Jäneda nõuandekeskuse suur saal huvilisi ära mahutada ning emotsioonid panid seinad värisema.

Seekord maldas tulla ametnikke ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teemal kuulama vaid poolsada inimest. Põllumees on olnud piisavalt tark, eristamaks tegelikkust bürokraatia illusioonidest.

“Eesti kindel seisukoht on see, et ühine põllumajanduspoliitika ja eriti otsetoetuste süsteem peab muutuma uute liikmesriikide, sealhulgas Eesti suhtes õiglasemaks,” rõhutas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja lisas, et seda seisukohta on asunud jõuliselt toetama euroliidu ühise põllumajanduspoliitika võtmetegija Saksamaa.

ÜPP eesmärk on hektaripõhiste otsetoetuste võrdsustamine liikmesriikide vahel, selgitas minister mõttekojas.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles