Sipelgakoloonia hõivas talu kõrvalhoone

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Peedu Vipper on sunnitud sipelgatega võitlema.
Peedu Vipper on sunnitud sipelgatega võitlema. Foto: Arvet Mägi

Porkuni elanikul Peedu Vipperil, kelle kodutalu õuel elavad kuklased, on nende töökate putukatega olnud hea läbisaamine, kuid sellel suvel valmistasid sipelgad perele halva üllatuse, kui vallutasid talu kõrvalhoone.


Porkuni lähistel maalilise Taani oru serval asub Peedu Vipperi Rästikmäe talu. Paarkümmend meetrit talumajast kõrguvad kuklasepesad.

Peedu Vipper rääkis, et sipelgate kuhjatised kerkisid koduõuele viis aastat tagasi. Praegu on kuklasekoloonia rajanud sinna seitse pesa, mis asetsevad põhja-lõunasuunalise reana.

Taluperemehe sõnul armastavat sipelgad ehitada oma kodud vee­soonte ristumiskohale ja ilmselt seepärast valisidki putukad tema koduõue oma elupaigaks, et maja ümbruses asub veesooni.

Kasulik naabrus

Läbisaamine sipelgatega on nende aastate jooksul olnud suhteliselt hea. “Teinekord kipuvad uudishimulikumad neist küll hoonetesse tungima ja seal suhkru üles otsima, aga see pole olnud ületamatu ega häiriv probleem,” kõneles Vipper.

Peremees märkis, et vilgastest kuklastest on taluperele õuevalvuritena isegi kasu. “Sadakond meetrit eemal, Taani oru nõlvadel elutseb hulgaliselt rästikuid, kes armastavad seal n-ö päikesevanne võtta. Mõnikord eksivad roomajad ka taluõuele ja paljajalu kodumurul käies võib neile peale astuda. Aga sipelgate rohkus õuel peletab rästikud maja juurest eemale,” selgitas Vipper.

Heanaaberlikud suhted kuklasekolooniaga kestsid selle juulipäevani, kui Peedu Vipper kohkumisega märkas, et sipelgad on järsku asunud lausa vallutama talu kõrvalhoonet, kus paikneb ka ühe firma kontor.

Ründajate tõrjumine

Peedu Vipper meenutas, et kuklaste rünnak oli kiire ja suurte jõududega. “Tuhanded sagivad sipelgad katsid musta loorina hoone fassaadi, siseruumide põrandaid ja seinu. Mingist töötegemisest sellises ruumis ei saanud enam juttugi olla. Minu üllatus oli igatahes suur.”

Vundamendi ümbrust silmitsedes märkas taluperemees, et sipelgate invasioon majja jätkus. “Kogusin ennast ja hakkasin kuklaste rünnaku vastu tegutsema. Töö- ja elukogemustele tuginedes teadsin, et sipelgatele ei meeldi värskelt Pinotexiga võõbatud seinad,” rääkis taluperemees.

Vipper asus hoone laudadest välisseinu Pinotexiga katma. “Putukate liikumisteedele, hoone siseruumidesse ja vundamendi ümber puistasin sipelgapulbrit,” kirjeldas Vipper. Sihikindel tegevus võttis sipelgatelt edaspidise rünnakuhimu. “Päev pärast tõrjetegevuse algust oli kuklasi hoones juba sedavõrd väheseks jäänud, et seal võis taas töötada. Ja tänaseks on sipelgad oma pesadesse tagasi tõmbunud ning meie läbisaamine taas rahumeelne,” sõnas ta.

Loodusgiid Peeter Hussar kommenteeris, et niisuguse sipelgate rünnaku puhul tuleb kõne alla kolm põhjust: pesakonna laienemine, pulmamäng või oli hoones kuklaste jaoks küllaldaselt maitsvat toidupoolist.

Hussar meenutas, et sipelgate invasiooniga on ka tema kokku puutunud, kui putukad üritasid pesa rajada ehitamisjärgus saunahoonesse.

Märksõnad

Tagasi üles