Metssead kündsid üles kasenoorendiku

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uno Kroon.
Uno Kroon. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Tamsalu valla Kullenga küla elanik Uno Kroon oli nördinud, kui nägi, et tema kodukandis ei käi metssead üksnes põldudel sonkimas, vaid tuhnisid üles ka kasenoorendiku ja sinna viiva metsatee.


Uno Krooni elamu asub suurte metsamassiivide vahetus läheduses, kus metssigadega kohtumised on sagedased. Metsad on sedavõrd suured, et kunagi, nõukogude ajal, peitus nendes vägev raketibaas sõjaväelinnakuga. “Metsad on metssigade elupaigad ja seega on igati loomulik, et meie kandis trehvab neid loomi sagedasti nägema,” arvas Uno Kroon.


Songermaa kaasikus


Tamsalu, Väike-Maarja ja Vinni valla piirimail asuvais Kadila metsades elab hulganisti metssigu. “Kui tavaliselt songivad seakarjad üles kartuli- ja viljapõlde, siis nüüd on nad Kadila kandis asunud üles tuhnima ka metsateid ja kasenoorendikku,” rääkis Uno Kroon. Oma sõnade kinnituseks näitas ta noort kasemetsa, mis oli muutunud sigade songermaaks.


“Panin kased kasvama 2005. aastal. Kaasiku pindala on 0,6 hektarit,” kõneles Kroon. Hiljuti märkas mees kohkumusega, et nii kasenoorendikus kui sellele viival metsateel on sead kärssadega tublisti tuhnimistööd teinud. “Noorte kaskede ümber mustab muld mitme ruutmeetri suuruste laikudena,” kirjeldas Uno Kroon ja lisas, et ka metsatee on paras sigade songermaa, kus tavalise jalgrattaga enam sõita pole võimalik.


Kauaaegne jahimees ja loodusetundja Jaan Villak arvas, et sigade pahategu Kadila kaasikus on ilmselt seotud erakordselt kuumade ilmadega. “Paksu karvkattega loomad otsivad suure palavusega jahedamaid paiku metsas ja veekogude lähistel. Põldudele kuumuse kätte nad praegu eriti ei kipu,” rääkis ta.


Jaan Villak selgitas, et metssiga on kõigesööja, kes toitub nii taimede maapealsetest kui maa-alustest osadest; loomsest toidust eelistab vihmausse, limuseid, pisiimetajaid jms.

“Tõenäoliselt leidub kaasiku mullapõues sigadele piisavalt meelepärast toidupoolist ja seepärast nad sinna lähevadki,” ütles Villak. Tema sõnul alustavad metssead viljade valmides ja ööde pimenedes oma igaaastaseid toiduretki põldudele ja siis jäetakse ehk kaasik rahule.
Põllumees Jaan Kiisk, kes majandab Lääne-Virumaal põllumaad rohkem kui 2000 hektaril, kinnitas Villaku sõnu ja ütles, et metssigade nuhtlusest pole ilmselt sellelgi suvel ja sügisel pääsu.


Luurel viljapõldudel


Juba on talinisu põldudele tekkinud metssigade teerajad. “Kärsakandjad käivad praegu viljapõllul luurel ja mekkimas, kuidas talinisu valmib,” rääkis Kiisk. Kuumade ja päikesepaisteliste päevadega on viljade valmimine kiire ja teravili muutub metssigade jaoks järjest maitsvamaks.

“Paari nädala pärast on küpsenud vili rõngassabadele vägagi mokkamööda ja siis tõsised ründed alles algavad,” kartis Jaan Kiisk. Varasematest aastatest on põllumehel kogemusi, et seakarjad on laastanud põlde sadade ruutmeetrite suuruste tükkide kaupa. “Metssead toituvad ka minu segaviljapõldudel, kus kasvab hernes. Kartulit ma ei kasvata, nii et vähemalt ühest murest olen prii,” lisas Kiisk.

Metssiga

• Sigalaste sugukonda kuuluv metsloom.
• Klass: imetajad.
• Selts: sõralised.
• Põrsad (4-12) sünnivad kevadel.
• Eluiga 9-25 aastat.
• Hinnatud jahiloom.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles