Euroopa Liit võitleb narkootikumide vastu

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Reuters/SCANPIX.

25. juunil toimus Brüsselis Euroopa komisjoni asepresidendi Viviane Redingi eestvedamisel Euroopa uimastialase algatuse (European Action on Drugs, EAD) konverents, kus peateema oli uimastitega seotud noorsookuritegevuse ennetamine.


Eestist osales konverentsil Tapa valla sotsiaalnõunik Ene Augasmägi, kelle hinnangul oli konverents väga vajalik.

“Narkomaaniaga seotud probleeme esineb kõikides riikides. Konverentsil sai teavet, kuidas mujal Euroopas võideldakse narkomaania vastu ning tehakse teavitustööd,” rääkis Augasmägi.

Peale narkomaania küüsis vaevlevate inimeste probleemidega tegelemise tuleks Augas­mägi sõnul tegeleda ka tulemusliku ennetustööga.

“On oluline, et informatsioon narkomaaniaga seotud teemadest jõuaks noorteni ja otsuseid langetavate isikuteni,” ütles sotsiaalnõunik, selgitades, et narkomaania ei ole ainult narkomaani probleem, vaid mõjutab nii tema lähedasi kui kogu ühiskonda ning vajab mitmel tasandil käsitlemist ja teavitustööd.

Augasmägi kinnitas, et Tapa vallas on tehtud jätkusuutlikult  narkomaaniavastast ennetustööd, samuti teavitustööd, sest kahtlemata on ennetustöö narkomaania probleemiga võitlemisel üks võtmetähtsusega suundi. Ja Lääne-Virumaa maakonnas tegeleb aktiivselt ennetustööga MTÜ Tapa AIDSi Ennetuskeskuse narkonõustamiskeskus.

Mõtteid edaspidiseks

“Kindlasti arutame valla ametnikega ja mittetulundusühingu esindajatega, kuidas Brüsselis kuuldud mõtteid ka siin teoks teha, eriti just ennetustöös,” lubas Augasmägi.

European Action on Drugs konverentsil esinesid sõnavõttudega nii Euroopa Komisjoni esindajad kui oma elus narkootikumidega kokku puutunud inimesed. Esinejad kõnelesid oma narkootikumide tarvitamisest ning selle vastu võitlemisest.

“Vaba aja sisustamiseks võimalusi pakkuda on parem, kui näppu vibutada,” ütles oma kõnes Carel Edwards, Euroopa Komisjoni narkootikumidega vastase poliitika koordineerija Euroopa Komisjonis.

Edwards rõhutas, et elanike hea tervis ja tasemel tervishoid peaks olema iga Euroopa Liidu liikmesriigi eesmärk ning narkootikumide tarvitamise vastu võitlemine ja ainete mõjust teavitamine  on hädavajalikud, vähendamaks narkomaanide arvu Euroopas.

Endised sõltlased

Kui Gregor Burkhart Euroopa narkootikumide ja kasutamise jälgimise keskusest andis oma ettekandes ülevaate, millised noored on enam ohustatud (inimesed, kes on enam mõjutatavad ja passiivsemad suhtlema, agressiivsed), siis järgmine esineja, Poola ajakirjanik ja kirjanik Max Cegielski esitas Burk­hartile vastulause.

Nimelt on Max Cegielski endine heroiinisõltlane.

“Minu mõlemad vanemad on ülikoolis professorid, aga ometi oli 2000. aastaks selge, et mina olen narkomaan,” rääkis Cegielski ning jätkas, et pärast mitut aastat kestnud võõrutusravi loodab ta nüüd enda näite varal tuua inimesteni teadmise, et parim viis narkootikumidest sõltuvusse mitte sattuda on üldse mitte kunagi alustada.

“Me võime küll proovida narkootikume maailmast ära kaotada, aga nad ei kao kuskile – seepärast peamegi tegelema ennetustööga,” soovitas Max Cegielski ning rõhutas, et kuna narkootikumide äri on justkui omaette majandussektor, kus liiguvad suured summad, ei ole võimalik luua narkootikumidest vaba keskkonda, küll aga saab harida inimesi, kes narkootikumidega koos elama peavad.

Samuti rääkis oma isiklikust kogemusest endine alkohoolik ja narkomaan Peter Kay.

“Eitasin, et mul on probleem. Ma valetasin ja varjasin, et keegi ei arvaks, et mul on probleem. Kuni ühel päeval mu keha ei pidanud enam vastu ning langesin 24 päevaks koomasse,” jutustas ta ning lisas, et kuna ta lähedased olid kaotanud usu temasse ning sõltuvustest vabanemine võttis aega, kaotas ta oma perekonna ja on nüüd pühendunud noortele sportlastele.

“Jalgpallisport on karm ala – paljude noorte karjäär lõpeb enne, kui see alatagi jõuab, ning paljud leevendavad oma pingeid alkoholi ja muude ainete abil,” teadis Peter Kay.

Uimastitega seotud kuritööd

Konverentsi lõpukõne pidas Jonathan Faull, Euroopa Komisjoni peadirektor õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimustes.

Faull toonitas, et narkootikumide tarbimise vastu võitlemine ei tohiks piirduda ainult narkomaanidega tegelemisega, vaid tuleb mõista, et narkootikumide mõjul pannakse toime ka  kuritegusid, nagu röövimised, poevargused, narkootikumide müümine, prostitutsioon jne.

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse andmetel on Euroopas umbes 13 miljonit inimest, kes kasutavad või on kasutanud mõnda aega kokaiini, ning umbes poolteist miljonit heroiinisõltlast.

Igas tunnis sureb üks inimene Euroopas üledoosi tõttu; 4% kõigist surmadest vanuses 15-39 on põhjustatud narkootikumidest; igal aastal haigestub 3000 narkootikume kasutavast või narkootikumi kasutava inimesega seotud inimest HIVi; 1,2 kuni 1,5 miljonil eurooplasel on oopiumisõltuvus ning enam kui viiendik Euroopa täiskasvanutest on kasutanud kanepit.

• Möödunud aastal ÜRO rahvusvahelise narkootikumidevastase võitluse päeva (26. juuni) eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks käivitatud EAD on kampaania, mille eesmärk on tõsta teadlikkust uimastite tarbimisega seotud ohtudest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles