Priit Kutser: Rättel – kas järjekordne reformierakonna tankist?

Priit Kutser. Foto: Erakogu

Olen juba mõnda aega jälginud Lääne-Viru maavalitsuses lahvatanud vallandamisskandaali.

Hiljuti ilmus ühe asjaosalise, Urho Rätteli nime all avaldatud üliemotsionaalne, lahmiv ja musta valgeks pesta üritav kirjutis, mis tekitas minus mõningaid küsimusi ja tähelepanekuid.

Pean tunnistama, et nii tahumatut reformierakonna büroos valminud kirjatükki pole ma juba ammu saanud lugeda.

Samas, eks oli neil ka kaks kuud aega seda meisterdada ja kogu oma vähene vaimujõud tööle panna. Maavanema nimi oli kaalul. Juulikuu eelviimasel päeval otsustatigi anda ligi 9400 tähemärgiline kogupauk. Taas saadi pihta. Paraku iseendale.

Mis seal siis ikka. Minu soovitus on, et jätke see teema, sest nüüd seadsite maavanema veelgi rumalamasse olukorda, kui ta oli seda enne Rätteli viimast arvamuslugu.

Ma ei taha uskuda, et Peterburi Eesti Ettevõtjate Klubi juht on seda sorti mees, kes kirjutaks iseenda vastase loo, kus ta süüdistab Väike-Maarja keskerakondlasest noorpoliitikut Siret Kotkat asjades, mille vastu ta oma loos ise selgelt eksib, ning seejärel asub energiliselt tema päevapealt vallandanud ja teda riigivastases tegevuses süüdistanud endist ülemust ülivõrretes taevani kiitma, andes lugejale märku, et kiidetu tuleks kevadel kindlasti ka riigikokku valida.

Pronksiöö-supi keetis Ansip

Rättel võtab teemaks pronksiöö, kiidab Narva linnapead, kes olevat pronksiööl inimesi korrale kutsunud. Ta küll ei mäletavat, kes ja mis erakonnast oli too linnapea. Tuletagem talle seda meelde. See oli juba aastast 1999 Eesti Keskerakonda kuuluv ja aastast 2002 Narva linna juhtiv Tarmo Tammiste.

Nüüd, Rättelile ei meenuvat, et pronksiööl oleks Tallinna linnapea tänavatel olnud. Kas peaminister oli? Isegi kui reformierakondlasest peaminister oleks noil öödel olnud tänavatel vastutust võtmas oma tegude eest, ei oleks pidanud Tallinna linnapea Edgar Savisaar ikkagi seal olema, sest kujundlikult võttes oli see ju peaminister Ansip, kes pronksmehega mööda südaöist pealinna ringi lippas,  venelaste kari taga. Miks peaks siis Savisaar minema sellist peaministrit kaitsma. Ise Ansip selle supi endale ju keetis. Kahjuks tegelikult mitte ainult iseendale, vaid kogu eesti rahvale ja riigile.

Keskerakond lõpetab reformierakonna maaelu hävitustalgud

Pealegi, peaministri meelistegevuseks on keskerakonna ja Edgar Savisaare mahategemine ning mudaga loopimine. See on äärmiselt kahetsusväärne, arvestades olukorda, kus tänu Ansipi valitsuse saamatusele ja oskamatusele riiki ja majandust juhtida on 150 000 Eestimaa inimest küüditatud välismaale majanduspõgenikeks ja 150 000 jäetud ilma tööst. Neilt inimestelt on röövitud võimalus anda oma panus kodumaa arengusse ja saada selle eest ka väärilist tasu.

Rääkides tööle hakkamisest, tegutsemisest, otsuste vastuvõtmisest, siis eesti rahvas ootab juba ammu, et praegune valitsus midagi ette võtaks. Keskerakond tahab tulla võimule, et see korralagedus Eesti vabariigis lõpetada. Kindlasti lõpetab keskerakond reformierakonna ja IRLi valitsuse hävitustalgud maaelu väljasuretamiseks. Ka inimene maal peab saama inimväärselt elada.

Rätteli pikaleveninud “näpuviga”

Tsiteerin Eesti Päevalehte: “Muu hulgas ka sõna- ja arvamusvabaduse järele valvava õiguskantsleri tegevuse avalik kritiseerimine tähendas ametnikule ametist vabastamist.”

“ ... Eesti Päevalehes kirjutas /---/ Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi nõunik Urho Rättel arvamusartikli, milles kritiseeris õiguskantsler Indrek Tederi sõdimist Narva piiripunktis eelisjärjekorras viibivatelt autodelt tasu võtmise vastu.”

“Rätteli artikkel ärritas nii Vallbaumi kui ka õiguskantsleri bürood ning asi päädis sellega, et mees vallandati Lääne-Viru maavalitsusest päevapealt. “Vallandasin Rätteli selle pärast, et riigiteenistuses töötav inimene ei saa riigivastast artiklit kirjutada.””

Mida saime teada? Eesti avalikkuse ja ajakirjanduse jaoks oli Urho Rättel nõunik ja ametnik. Lääne-Viru maavanema jaoks lausa riigireeturist ametnik. Oma skandaali põhjustanud arvamusloo allkirjastas Rättel ka kui nõunik. Nüüd, tervelt kaks kuud hiljem, tuleb Rättel välja vabandusega, et tegemist oli näpuveaga. Isegi kui see oli nii, on alatu, ebaeetiline ja pealgi ebadžentelmenlik hiljem teisi iseenda hooletuses ja hoolimatuses süüdistada, siinkohal Siret Kotkat. Miks ei lasknud Rättel oma “näpuviga” kohe parandada, saates toimetajale sellekohase e-maili?

Rättel jättis maavanemast veelgi rumalama mulje

Kõik on nõus sellega, et Lääne-Viru maavanema otsus oma nõunik tõe rääkimise pärast vallandada oli rumal. Ma keeldun uskumast, et Rätteli loo mõte seisnes Lääne-Viru maavanemast veelgi rumalama mulje jätmises. Paraku nii aga juhtus.

Maavanema endine nõunik püüab hirmsal moel oma endist ülemust kaitsta ja kiita. Kuid just selle nõuniku-ametniku-nõustaja-nõuandja-teemaga räägib ta maavanemale vastu. Vallbaum ütleb ju ise otse välja, et ta vallandas oma nõuniku seetõttu, et riigiteenistuses töötav inimene ei saa riigivastast artiklit kirjutada.

Rättel väidab aga, et ta ei olnud ei nõunik ega ka ametnik. Ma küsin, kes siin nüüd loll on? Oletame, et Rättel ei olnudki ei ametnik ega ka nõunik, siis tuleb välja, et maavanem ei kontrolli maavalitsuses olukorda, kuna ei tea isegi seda, kellega ta koos töötab. Kas tema alluv on riigiteenistuses või mitte.

Mida Rättel maavanema ülistamise eest sai?

Kus oli Rättel maavanemat kiitmas siis, kui too ta päevapealt lahti lasi? Kuskilt ei olnud kuulda ülistavat Rättelit, kes hõiskaks, et maavanem on ikka väga tubli mees, austan teda meeletult ja annan talle valimistel oma hääle jne.

Jällegi ei taha ma uskuda, et just Väike-Maarja vallavolikogu liikme Siret Kotka arvamusavaldus süütas äkitselt Rätteli südames sügava sümpaatialeegi Lääne-Viru maavanema vastu.

Ärgem unustagem, et Vallbaum sai vastu päid ja jalgu nii Eesti kirjutavas meedias, televisioonis kui raadios nii, et vähe polnud. Kuku raadio saates “Keskpäevatund” irvitati Rätteli lemmiku üle suurima mõnuga.

Urho Rättel on argpüks. Nimelt, ta ei julge vastu hakata nendele kümnetele ajakirjanikele ja teistele arvamuse avaldajatele, kes raevukalt kritiseerisid Lääne-Viru maavanema käitumist. Kas tõesti tegi väikese Sireti nõelatorge rohkem haiget kui terve Eesti meedia noahoop maavanemale otse makku? Naljakas reaktsioon, arvestades, et torgiti maavanemat, mitte tema endist nõunikku.

Tallinna ülikooli professor Linnar Priimägi utsitab alati oma tudengeid küsima, et miks keegi midagi ütleb. Urho, miks sa lasid selle viimase arvamusloo oma nime alt avaldada? Mida sa selle maavanema kiidulaulu eest temalt või siis reformierakonnalt said? Või ähvardati sind veel millestki ilma jätta?

Rätteli põhimõttelage kriitika ei pakkunud lahendust

Rättel kirjutab, et kriitikaga peab kaasnema lahendus. Ainuke “lahendus”, mis tema Siret Kotkat mustav ja Lääne-Viru maavanemat ülistav arvamuslugu pakub, on valida saamatu maavanem kevadel riigikokku.

Rättel ei taha mõista, et Siret Kotka artikli eesmärk on sõnavabadus. Süüdistada kedagi riigireetmises ja seejärel selle süüdistuse alusel vallandada, kuna keegi julges oma arvamust avaldada, on räige sõnavabaduse rikkumine, mida tõid välja erineval moel paljud teisedki. Kotka esitas oma vaatenurga.

Kotka hoiatas. See oligi peamine mõte tema loos. Vaikiv ajastu tuli 1930ndate lõpu poole ... vaikselt. Polnud neid, kes oleks piisavalt kõval häälel hoiatanud. Pealegi on reformierakonda kritiseerivat tegevust hakanud reformierakondlased riigivastasuseks nimetama. See tuleneb aga sellest, et reformierakond on liiga kauaks Eestis võimule jäänud, mistõttu on ta ennast riigivõimuga samastama hakanud.

Kuna Rättel on võtnud endale pähe, et iga kriitika peab pakkuma lahenduse, siis pakun ka mina Rättelile lahenduse. Urho, artikli kirjutamine eeldab teadmisi, kodutööd ja mõistete tundmist, kuid kui sul teadmised puuduvad, kodutööd ei ole viitsinud teha ja mõisteid ei tunne, siis palun ära hakka fantaseerima, see lõppeb lahmimise ja nii enda kui oma iidoli lollikstegemisega, mistõttu artikli kirjutamine ei ole sinu puhul toimiv lahendus.

Huvitav, kas Urho Rättel räägiks teistsugust juttu, kui probleem idapiiril ei oleks lahenenud? Kas ta vaikiks endiselt? Seda ei saa me kahjuks või õnneks enam kunagi teada.