Vohnja elanikud imetlevad pargis elavaid kaelus-turteltuvisid

Kaelus-turteltuvi. Foto: Erakogu

Ilusa välimusega kaelus-turteltuvid on Eestis üsna harva kohatavad tiivulised. Vohnjas elavad nad mõisapargis ning pälvivad kohalike tähelepanu.

Vohnja inimesed on viimasel ajal näinud mõisapargis askeldamas huvitava välimusega tuvisid ning see on sundinud kohalikke haarama fotoaparaadi ja linnuatlaste järele, et teada saada kellega tegemist.

Vohnja raamatukogu raamatukoguhoidja Ly Pajussaar ütles, et meikaid ehk kaelustuvisid, keda ka metstuvideks kutsutakse, on pargis mitmel viimasel aastal kuulda-näha olnud. “Suvel võib öö läbi nende häälitsemist kuulda,” lisas Pajussaar.

Nüüd on aga mõisapargis nähtud ka heledamaid, musta kaelarandiga ning hoopis teistsugust häält tegevaid linde, kes antennidelgi istuvad.

“Mina ise olen märganud kahte sellist lindu, aga teised räägivad, et on näinud neid ka kolmekesi lendamas,” vahendas Ly Pajussaar.

Euroopa linnuatlast lehitsedes jõuti järeldusele, et tegemist võib olla kaelus-turteltuvidega.

Huvituvad lindudest

“Mina tegelikult suur linnutundja ei ole, aga meil on külas inimesi, kes neid pidevalt jälgivad, ja huvi on nakkav,” ütles Pajussaar.

Tema sõnul arutatakse ikka hommikuti raamatukogus, milliseid tiivulisi on tähele pandud.

“Kui meile näiteks kevadel või sügisel luiged saabuvad, elatakse ikka kaasa ja elevus on suur,” tõi Pajussaar näite Vohnja inimeste linnuhuvist.

Loodusmees Peeter Hussar ütles, et kaelus-turteltuvi on Eestis üsna väikesearvuline lind. Tiivuline on ka väga ilusa välimusega ning nii võib olla temaga kohtumine suur elamus. “Lausa üliharuldane ta ei ole, aga mõnel aastal ei kohta teda üldse,” sõnas Hussar.

“Meigas ehk metstuvi on Eestis küll üsna tavaline, kuid elab peamiselt metsades ja parkides on nad uusasukad. Veel kümmekond aastat tagasi oli ta väga inimpelglik lind ning asulatesse naljalt ei sattunud,” selgitas Hussar.

Pealiskaudsel vaatlemisel näevad meikad ja kaelus-turteltuvid üpris sarnased välja, aga tegemist on siiski väga erinevate lindudega.

“Kaelus-turteltuvi on meikast umbes kolm korda väiksem, tavaline kodutuvi jääb suuruselt nende kahe vahepeale,” kirjeldas ta.

Kaelus-turteltuvi iseloomulikuks tunnuseks on ka must triip kaelal. Keha alapool on värvuselt helehalli ja helerohelise vahepealne ning jalgadest tagapool muutub see valkjashalliks.

Algas jaht

Hussar mainis, et 1. augustist algas oktoobri lõpuni kestev tuvijaht.

Ainuke, kellele metsikutest tuvidest jahti võib pidada, on kaelustuvi ehk meigas. Kaelus-turteltuvi ja turteltuvi on liiga väikesearvulised, et neid küttida.

“Tuvi liha on väga maitsev,” kinnitas Hussar, kelle sõnul on jahipidamine neile lindudele aga üsna raske ning neid kes, seda teevad, võrdlemisi vähe.

“Ise kavatsen küll minna, kas või koerte pärast,” lubas ta.