Eile pandi pidulikult nurgakivi Porkuni kooli kauaoodatud uuele hoonele. Järgmiseks suveks valmiv hoone pakub erivajadustega õpilastele senisest palju paremaid tingimusi.
Uude Porkuni koolimajja peideti hariduspuu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Tegelikult on see auvõlg, mis on riigil olnud koolide ja just erivajadustega õpilaste koolide ja seal õppivate laste ees,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas eile Porkunis.
Samasugune võlg on riigil Lukase sõnul pedagoogide ees.
“Nende töö on raske, kuid kindlasti ka rõõmus – neil on palju anda ja saada. Kuid tähelepanu õpetajatele ja nende töötingimustele on viibinud liiga kaua,” kõneles minister.
Rõõmus ja kurb
Vanast koolist vaid kiviviske kaugusele kerkiva uue hoone nurgakivi sisse pani minister sümboolse haridusraha, mille peal öökull ja haridusministeeriumi logo.
“See kehtib ka järgmisel aastal ja ei devalveeru,” ütles Lukas. Veel pandi sinna pilt Eesti hariduspuust, millel teekond alates perest õppeastmeid läbides tööturuni. “Las arheoloogid siis 1000 aasta pärast nuputavad,” naljatles minister. Kõigele muule lisaks sai nurgakivisse ka Porkuni kooli infobuklett.
“Jutt Porkuni kooli olemisest või mitteolemisest on tänaseks kümne aasta vanune, unistus uuest koolist on umbes sama vana,” meenutas Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg. Vana koolihoone saatus on tema sõnul teadmata.
Porkuni kooli direktori Tiit Leemetsa arvates on tegu ühelt poolt rõõmsa ja teiselt poolt nukra sündmusega. “Harjunud keskkonnast tuleme üle, oli seal kena olemine, aga paraku lastele mitte kohaldatav.”
Mõisa renoveerimine intellekti- ja liitpuudega laste vajadusi arvestavaks õpilaskoduks on sisuliselt võimatu. “Laste jaoks on see sündmus eriti oluline, nad saavad enda vajadustele vastava koolimaja,” sõnas ta.
Kooli personalil oli Leemetsa kinnitusel projekteerimise käigus võimalus ka sõna sekka öelda.
Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit rääkis, et Ida- ja Lääne-Virumaa on hetkel aktsiaseltsi jaoks tõeline ehitustanner, sest kerkimas või valmimas on palju objekte.
“Nii nagu kõik varasemad riiklikult tähtsad hooned, valmib see maja samuti õigel ajal ja õige kvaliteediga,” lubas Saarniit.
Hoonet ehitavad AS Merko Ehitus ja AS Merko Tartu. Merko Ehituse projektidirektor Keit Paal selgitas, et kompleks koosneb seitsmest korpusest, kus õpilaskodud, õppehooned, spordi- ja rehabilitatsioonivõimalused.
“Karkass on enamikul neist püsti,” teavitas ta. Nurgakivi pandi eile spordihoonele, kuhu tuleb ka bassein. “Sarikapidu võiks tulla umbes kuu aja pärast,” arvas ta.
Koolibuum
“Oleme lahti lükanud riigikoolide ehitamise buumi – paariaastase kidumise järel tundub see küll liiga uhkeldav, aga praegu on töös RKASi kaudu nelja uue hoone, suurehituse lõpetamine erivajadustega laste koolideks,” rõõmustas Tõnis Lukas. Peale Porkuni on ehituses Vaeküla, Kallemäe ja Kammeri kool.
Maavanem Einar Vallbaum lausus oma kõnes tunnustavalt, et riik ehitab koole ka raskel ajal. “See näitab, et riik on tugev. Juba vanad kreeklased ütlesid, et kui tahad, et su riik säiliks sajandeid, siis õpeta oma rahvas kirjutama ja lugema,” kõneles ta.
• Porkuni kooli projekti on teinud U-Disain OÜ, arhitekt Uko Künnap. Tegemist on ühekorruselise ehitisega, mille kasulik pind on 5866m2.
• Tööde maksumus on 53 miljonit krooni ilma käibemaksuta ning maja valmib tuleva aasta suvel.