Soe suvi päästis tänavuse meesaagi

Mesilased said ilusate ilmadega usinasti tööd rügada.

FOTO: Eleriin Sild

Kui külm kevad hirmutas mesinikke kesise saagiga, siis soe ja päikesepaisteline suvi andis mesilastele tööhoogu ning mesinikud saagi üle ei nurise.


“Eelmisel talvel hävis Eestimaal ligi viiendik mesilasperedest,” rääkis Järvajõe külas asuva Mesilinnu talu peremees Mait Mardla. “Põhjus polnud niipalju pakasekraadides, kui mesilaste hukkumise põhjustasid nende nakkushaigused, eriti varroatoos.”


Head meeaastat ei ennustanud ka kevadkuud, sest kevad oli suhteliselt külm. “Kevadist korjet õieti polnudki, sest ka võililled ei ahvatlenud mesilasi nektarit korjama. See oli üllatav ja mesilindude käitumine raskesti seletatav,” tõdes Mardla, kes on mesindusega tegelenud poolsada aastat.


Suvi heastas kevade
“Maikuus oli korraks soojaperiood ning pärast jaanipäeva saabus päikesepaisteline ja soe suvi, mis soodustas seda, et mesilinnud tegid kevadise kehva korje kuhjaga tasa,” selgitas mesinik. Tähtis oli veel, et vahetevahel tuli vihma, ei tekkinud pikka põuaperioodi ja loodus õitses.


“Praegu, mil käib tarudest mee väljavõtmine, võib öelda, et minu mesilas on saak paljude aastate keskmisest rikkalikum,” nentis Mardla. Mesilinnu talu mesipuud asuvad nii Järvajõe ja Porkuni metsades kui ka Väike-Maarja vallas - kokku kuues paigas.
“Põhilised meetaimed on roosa ristik ja põdrakanep, samuti õitses tänavu hästi vaarikas,” nimetas mesinik taimi, mida mesilased vajavad.


Osa meekorjest on pärit rapsipõldudelt.  “Meie kandi talunikud on mõistvad ja ei tee rapsipõldudel pestitsiididega umbrohutõrjet südapäeval, kui mesilased on korjel, säästes mesilinde mürgitamisest,” kiitis Mardla talupidajaid.


Kauaaegsel mesinikul on välja kujunenud oma kindel klientuur. “Mesi läheb kaubaks Rakvere, Tallinna ja Narva turgudel, samuti laatadel ja kodumüügina. Mõni asutus ostab mett oma töötajatele jõulukinkide tegemiseks,” rääkis Mardla.


Korralik meesaak
Väike-Maarja valla põllumajandusettevõtjal, Simuna Ivaxi omanikul Hans Kruusamägil on 70 mesilastaru. Praegune suurpõllumees pidas Eesti taasiseseisvumise aegadel ka ise mesiniku ametit ja on selle tööga hästi kursis.


“Külm kevad võttis mesilastelt korjeisu ja vahepeal tekkis lausa lootusetu tunne, et tänavu saab tarudest mett kasinalt,” kõneles Kruusamägi. Siis aga saabusid soojad suveilmad ja mesilased asusid virgalt tööle. “Tänavune meesaak tuleb keskmiste aastate tasemel, aga rekordtarudest loodan koguda mett saja kilogrammi ringis,” arvas Kruusamägi.


Ettevõtja sõnul pole tal turustusprobleeme ette tulnud. “Minu püsikliendid on olnud mee kvaliteediga rahul ja neist on kujunenud kindlad ostjad,” ütles ta. Meehinna tõusu ettevõtja ei prognoosinud, sest meesaagi üle nurisemiseks ei ole põhjust.
Pagarifirma Hallik nõukogu esimees Toivo Hallik, kes aastaid on muude tööde kõrvalt mesindusega tegelenud, rääkis, et tänavune karm talv hukutas ka tema mesilasperesid. “Aga need pered, kes mul alles on, korjavad igati korraliku saagi.”
Mee turustamisele Toivo Hallik ei mõtle - see läheb jagamiseks lastele ja lastelastele. Hallik lisas, et nii nagu mesi, on ka mesinikuameti pidamine inimesele tervislik.


“Närvilised inimesed mesilastega askeldada ei saa, sest mesilinnud äkilisi liigutusi ei salli. Mesinikuamet nõuab rahulikku meelt ja aitab stressi maandada,” on Hallik kogenud.

Mesindussaadused

• mesi
• taruvaik
• õietolm
• suir
• mesilasmürk
• mesilasvaha

Tagasi üles