Rakvere saab lõpuks ometi kauaoodatud veevärgi

Toomas Suuman kaitses vihmavarjuga üha tugevnenud saju eest ASi Rakvere Vesi juhatajat Urmas Krikki. Foto: Aarne Mäe

Kuigi Rakvere linn koos Sõmeru valla ja aktsiaseltsiga Rakvere Vesi sai projektile “Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt” ra­hastuse juba 2008. aas­ta lõpus, allkirjastati alles eile leping ehitajaga.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahendas Rakvere veevärgi infrastruktuuri arendamiseks Euroopa ühtekuuluvusfondist vajaliku summa juba poolteist aastat tagasi, kuid  ehitustööde algus venis probleemse hankemenetluse tõttu.

Nüüdseks on hankemenetlus viimaks lõpule jõudnud ning eile sõlmiti aktsiaseltsi Rakvere Vesi ning ühispakkujate Merko Ehituse ja Tallinna Teede vahel ehitusleping.

“Lõpuks ometi saan linnakodanike murelikele veeprobleemidele anda positiivseid vastuseid ning innustada neid kinnistu piires ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vastuvõtmiseks valmis olema,” ütles abilinnapea Ain Suurkaev, kes oma sõnul vähemalt korra nädalas peab vastama linnakodanike murekirjadele.

Lahendatud probleem

Sambla tänava muruplatsil aset leidnud lepingu allkirjastamise ja sümboolse esimese torumeetri maasse paigaldamise juures viibinud sama tänava elanik avaldas lootust, et nüüd lõpuks saab aastaid kestnud veeprobleem lahenduse.

“Olen korduvalt linnavalitsuse poole pöördunud ja alati on vastatud, et paari aasta pärast ehitame,” meenutas ta ning lisas, et nüüd on tõesti näha, et ka midagi reaalselt toimub.

“Rakvere linnas on tänase päeva seisuga varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 86% elanikkonnast,” andis avakõne pidaja Toomas Suuman ülevaate statistikast.

ASi Rakvere Vesi juhataja Urmas Kriki sõnul vastab nõuetele pool trassidest.

14% Rakvere linnast ja linnakodanikest aga kasutavad statistika kohaselt siiani kaevuvett või paagiauto teenuseid.

Küsimusele, miks projekt on seni veninud, vastas linnapea Rannar Vassiljev, et veevärgi laiendamist on takistanud eelkõige projekti suur hind.

“Põhjusi on mitu, üks põhilisemaid on see, et sõltuvalt aastast ning hangetest on see suurusjärk kogu linna ühe aasta eelarve,” sõnas Vassiljev. “Tänaseks on kõik probleemid lahenenud ning asjaga tuleks pihta hakata,” lisas Vassiljev.

“Järgmise kahe aasta jooksul on elu ehituspiirkondades keeruline – tänavad on üles songitud, tavapärasest porisemad ning mõnikord ei pääse võib-olla hästi kojugi, sest tänav on üles kaevatud,” palus ASi Merko Ehitus juhatuse liige Andres Agukas elanikel töödega kaasnevate ebameeldivustega arvestada.

Septembris alustatakse

Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul võib ehitaja töödega alustada kas või lähikuudel, kuna olemas on hulk valmisprojekte juba 2003. aastast.

“Näiteks Vallikraavi, Viru, Mõisavahe ja mõni veel. Osal piirkondadest on olemas eelprojekt, mida tuleb täiendada,” rääkis Suurkaev ning märkis, et näiteks Sambla tänava piirkond tuleb kõik algusest peale projekteerida.

Andres Agukas avaldas lootust, et juba septembri alguses saab torustiku paigaldamisega alustada.

Projekti käigus rajatakse 31 kilomeetrit joogiveetorustikku, 27 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku, 9 kilomeetrit sademeveetorustikku, tehakse 763 veeühendust, 740 kanalisatsiooniühendust, 440 sademevee restkaevu.

Rakvere linna reoveekogumisalal asendatakse kõik 30 aastat vanad ning vanemad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mille seisund või läbimõõt ei ole süsteemi töökindluse tagamiseks piisav.

Pärast tööde lõppu on vee- ja kanalisatsiooniteenusega varustatud 99% Rakvere linna elanikest.

Ehituspiirkonda kuuluvad näiteks Palermo, Kondivalu, Lepiku, Paemurru, Kukeküla, Vallimäe, Mõisavälja piirkonnad ja südalinn. Sama projekti raames ühendatakse ka  Sõmeru ja Näpi alevik ning Roodevälja küla Rakvere linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga.

Projekti planeeritud kogumaksumus on 316 miljonit krooni, sellest ELi Ühtekuuluvusfondi toetus 207 miljonit krooni. Rakvere Vesi panustab omaosalusena projekti 109 miljonit krooni.

Ehituse planeeritud lõpptähtaeg on 2011. a detsember. “Nõks vist läheb kauem – kolm-neli kuud,” kommenteeris Rakvere Vee juhataja Urmas Krikk.