Noored avastasid taimi, linde ja putukaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Järva-Jaani gümnaasiumi õpilane Mailis Rannaveer osales looduslaagris juba neljandat korda, kuid putukate kogumine ning uurimine on tema jaoks endiselt väga põnev.
Järva-Jaani gümnaasiumi õpilane Mailis Rannaveer osales looduslaagris juba neljandat korda, kuid putukate kogumine ning uurimine on tema jaoks endiselt väga põnev. Foto: Eva Klaas

Eelmisel nädalal avastas paarkümmend loodushuvilist noort putukate, lindude ja taimede põnevat maailma. Kõige huvitavam oli nende jaoks öösel liblikaid püüda.


Eelmine neljapäev, kell näitab tunnikese üle keskpäeva. Pariisi puhkeküla õuele vurab neljakümne aasta vanune mersu-buss, Järva-Jaani Tuletõrje Seltsile kuuluv liikuv muuseumieksponaat, kust hüppavad välja rõõmsalt kilkavad lapsed. Käidi tutvumas Sagadi metsamuuseumiga, mis muljete põhjal oli “üliväga äge”.

Teine seltskond tuleb vajadustele vastavaks kohandatud “loodusklassist” ning hõõrub veidi silmi.

Öösel püüti prožektorivalguse peale valgetele linadele lennanud liblikaid ning unne vajusid noored alles kella nelja paiku varahommikul. Nüüd olid nad mitu tundi öösel ja eelmisel päeval korjatud saaki prepareerinud ning mikroskoobi all uurinud.

Alanud lõunapausi ajal räägib MTÜ Maaelu Konvent keskkonnaekspert, harrastusornitoloog-entomoloog Raul Eenpuu, et mittetulundusühing korraldab Eesti erinevates paikades õppepäevi loodushuvilistele noortele juba kaheteistkümnendat aastat.

Tänavune kokkusaamine Neeruti maastikukaitsealal on neljapäevane: sellesse mahuvad linnu- ja taimetundmisretked, putukapüük ning Sagadi metsa- ja Porkuni paemuuseumi külastamine.


“Viimastel aastatel on kõige suurem rõhk putukatel. See on laste jaoks põnev ja koolitundides vähem käsitletud valdkond ning nendele läheb ka kõige rohkem aega,” selgitab Eenpuu.

Liblikaid, jooksikuid ja teisi pisikesi elukaid püütakse nii päeval kui öösel.

Igal noorel valmib laagri jooksul ka putukakogu. See nõuab aga kannatust ja aega, sest liblikad tuleb korralikult nööpnõelte abil lauakestele sirutada, teistest putukatest samuti nõelad läbi torgata, valmistada sildid, kellega tegemist.

Eenpuu meenutab, et aastatel 2004-2008 koostati Eesti haudelindude atlast.

“Siis andsime ka noortega sellesse panuse ning mahv oli kõva. Juba kella kuue paiku hommikul tuli tõusta ja tiivulisi loendama minna,” on Eenpuul meeles.

Tagasi üles