Digilevi kimbutavad kohanemisprobleemid

Foto: SCANPIX

1. juulil mindi Eestis üle digitaalsele sagedusele ja analoogsagedustel telepilti sellest päevast alates enam ei ole. Selgub aga, et kohati pole üldse mingit telepilti, ka mitte digitaalset.

Niinimetatud digipööre tõi suviselt unisesse ellu palju “uut ja huvitavat”: tuli osta kas uus televiisor, liituda mõne televisiooniteenuse pakkujaga või osta müstiline digiboks, et ka alates juulist oleks võimalik oma lemmiktelesarju ning uudiseid jälgida.

Kuid ka siis, kui kõik vähemalt esmapilgul õigesti tehtud, ei pruugi mure telepildi pärast otsas olla – on ilmnenud võltsitud ning tehniliselt kasutud digiboksid, vanad salvestusseadmed ja VHS-kassettide mängijad ei ühildu moodsate digi­televiisoritega, uuel televiisoril võib puudu olla mõni seadistus või juhtmeauk, muudetakse digisagedusi, on tekkinud uus mõiste “ülilevi” ning mõnel pool on tavapärane, et enne õhtuseid uudiseid tuleb tund aega sättida antenni ja digiboksi, et siis kehvakest ja toppavat pilti jälgida saaks.

Külakorda digitehnikud

“See, kui umbes nädal pärast digipööret tuli hakata telekaid taas ümber seadistama, ajas vanematel inimestel ikka närvid krussi,” meenutas Rakveres elav Aarne.

“Näiteks ühes külas pidi memm ootama mitu nädalat, millal noor sugulane seadistama saabub, teises aga käis üks mees lausa külakorda “menüü”- nuppu vajutamas, ja eks vanainimesed pidid oma kukrut jälle sajase võrra kergendama,” rääkis ta.

Tõsi, tundub, nagu teeniks digipööre lausa generatsioonidevahelise lõimumise eesmärki – ega noortel ei ole ju aega maale vanaema juurde sõita. Küll aga tuleb seda teha, kui vanakesel on mingi probleem. Ja sahisev teleripilt ning pabinas vanamemm telefonitoru otsas on selleks piisavad põhjused.

Nii vuravad igal nädalavahetuse mööda teid noored, kes sõidavad maale digipilti viima.

Ja kujutage nüüd ette: seadistad ära ja esmaspäeval helistab memm uuesti – pilt kadunud! Kahtlustad küll, et küllap ta ise vajutas kuskile või lausa meelega saboteerib üritust, aga jälle pakid nädalavahetusel asjad kokku ning taas maale memme teleripilti sättima.

Eriliselt tigedaks on aetud muidugi tugitoolisport­lased. Eks vaata ise kaaderhaaval, kuidas Gerd Kanter ketast heidab või Hispaania jalgpallimeeskond maailmameistri võiduväravat lööb.

Ja oleks veel siis lihtsalt aegluubis teleülekanne, aga vahepeal tuleb toppama jäänud pilt kiirelt edasi kerida – ja nii jäävadki tähtsad hetked nägemata.

“Eile õhtul seadistasin ära, täna helistas vanatädi ning ütles, et jälle pilti pole,” oli Meelis segaduses ja lausus, et käib juba mitu õhtut järjest pulti torkimas, ära hakkab juba tüütama, aga pilti pole. Ja eks püüa siis vanainimesele selgitada, et mitte noor sugulane pole rumal, vaid digilevi nöögib.

Jättes kõrvale vanema generatsiooni – ka noored inimesed on segaduses. “Naine muudkui küsib, mida sa seal õhtul käid muudkui katusel antenni keeramas, aga pilti ikka ei ole - oled mees või ei ole,” ei saa Meelis asu ei kodus ega mujal.

Digilevi infotelefonil vastava operaatori sõnul ei ole probleem sugugi mitte saatjates, vaid koduses tehnikas, kehvas seadistuses ja ilmas.

“Vihm, äike, palavus – kõik mõjutavad,” rääkis operaator ning lisas, et kui pilt kehv, tuleb vaadata, mida räägib digiboksi info. “Signaali tugevus peaks olema 80 või rohkem, kvaliteet 90 või rohkem, kui siis ikka pilt on kehv, tuleb antenni keerata,” õpetas ta.

Talvel ei pruugi parem olla

Ka kuuma suve möödudes ei ole paremat surmkindlalt loota.

“Võib-olla läheb talvel halvemaks, võib-olla mitte, me ei tea, kuidas külm mõjutab, aga on loota, et siis on digipilt parem,” lisas operaator.

Kui nüüd tundub, et erinevate teenusepakkujate hoolitseva tiiva all olevad kliendid peaksid rahulikult õhtuti seepe jälgida saama, siis kaugeltki mitte.
Haljalas pakub satelliittelevisiooni teenust ainsana Eleks Telefon OÜ ning ka sealsed inimesed pole rahul. “Kui enne digipööret veel midagi nägi, siis nüüd on täiesti hull, midagi ei näe, kõik hakib,” rääkis kohalik.

Ning tuleb välja, et digi­monstrumiga ei kakle mitte ainult televaatajad, vaid ka pildi vahendajad.

“Meie muudame sissetuleva digisageduse analoogpildiks, aga sagedusi muudetakse pidevalt ja ette teatamata, loomulikult ei suuda siis ka meie kvaliteetset pilti edastada,” kommenteeris Eleks Telefon OÜ juhatuse liige Jaan Meerits nõutult ning tõdes, et ei ole elu lihtne kellelgi.

Digilevi infotelefoni operaatori sõnul on saatjate sagedusi muudetud vaid üks kord ja siis teatati kõigile sellest ette.
Haljala valla elanik Ave aga tahtis enam kanaleid ja liitus suuroperaatoriga. Kuna sellesse paika pakkus oma digitele­visiooni vaid Starman, saigi sõlmitud kaheaastane leping.

Pilti aga ei ole ka seal – sageduste muutmise tõttu on proovitud seadmeid ümber häälestada, kuid tulemusteta. “Kui pilti ikka ette ei saa, peaks kutsuma Starmanist tehniku kohale, mis ei ole sugugi odav lõbu,” rääkis Ave ema.

Ka lepingut ei saa teenusepakkujaga katkestada enne kahte aastat, sest lepingujärgselt ähvardab enne tähtaega lepingu lõpetajat kopsakas rahatrahv.

Tuleb vist ühineda digitelevisiooni boikoteerijatega. “Vaatan plaadilt väärtfilme, kui isu tuleb, ja uudiseid võin lugeda näiteks internetist - elu ilma digiprobleemita,” sõnas Rakvere lähedal elav Tiiu rõõmsalt.