Pühapäeva õhtul üle kogu Eesti tormanud ägedad tuuleiilid põhjustasid muret kinnisvara- ning autoomanikele ning palju tööd kindlustusettevõtetele ja katusepaigaldajatele.
Tormikahjusid aitab kanda kindlustusselts
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salva Kindlustuse juhatusse kuuluv kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt paneb varaomanikele südamele, et pärast tormi või ükskõik millist õnnetusjuhtumit on vara kindlustada hilja. “Kindlustus ei ole kodudele Eestis kohustuslik,” märkis Kivirüüt, kelle sõnul on vaid kolmandik Eesti hoonetest kindlustatud.
Need, kel kindlustus olemas, on pärast tormi oluliselt paremas olukorras. “Kui tekib kahju, tuleb kindlustuseandjale sellest teatada ja sealtpoolt antakse siis soovitusi, kuidas vältida kahju suurenemist seni, kuni kahjukäsitlejate brigaad kohale jõuab,” kirjeldas Kivirüüt kindlustatud vara omaniku soovitatavat käitumist.
Samuti tuleb Urmas Kivirüüdi sõnul jälgida kindlustuse kehtivusaega ning lepingusse märgitud kahjusid, mille puhul kindlustusselts kulud katab.
Lepingusse õiged väärtused
Kindlustuse olemasolul katab kindlustusettevõte üldiselt taastamisväärtuse ning kindlustuse võtja lepingus määratud omavastutuse summa, aga on ka võimalik, et objekt on kindlustatud oluliselt väiksema summa peale, kui selle taastamine maksma läheks.
Alakindlustuse juhtumid tekivad üldiselt siis, kui kindlustusseltsile ei ole teada antud hoonete juures tehtud töödest, mis hoone või selle osade maksumust tõstavad, või kui teadlikult on kindlustusmakse summa madalamal hoidmiseks hoone väärtust madalamaks hinnatud.
Sellisel juhul tuleb puudujääv summa omanikul enda taskust leida.
Ruukki Expressi alla kuuluva Teraskatus OÜ müügijuhi Tarmo Saarma sõnul on tormikahjusid palju.
“Õnneks inimesed on arvestanud ja näinud ette taolist loodujõudu ning enamik maju on siiski kindlustatud,” lausus Saarma.
“Ikka vana plekk-kattega või siis eterniitkatused on enamasti lõhutud – ei tasu katusevahetusega oodata, kuni katus tuulega ära lendab, tuleks enne juba näha ja vajalikud tööd ära teha,” lausus Saarma.
Saarma rõhutas, et katuseehitus ning renoveerimine ei ole tööd, mille pealt kokku hoida. “Eesti inimene vaatab esmapilgul rahanumbrit natukene rohkem, aga oluline on ju, et katus ka vastu peaks ja kvaliteetne oleks,” lisas Saarma.
Tormide puhul juhtub õnnetusi ka autodega: puu langeb autole või saavad sellele saatuslikuks tuules lendavad esemed.
Kannatada saanud autod
Kui autol on kaskokindlustus, peab omanik taas tasuma vaid omavastutuse osa. Kindlustuse puudumisel on võimalus, et kahjud kannab kinnistuomanik, kelle krundilt kahjutekitaja lendu läks.
“Vastavalt võlaõigusseadusele eeldatakse juhtudel, kui hoone osad on paiskunud sõidukile või puu on kukkunud sõidukile, kinnistu omaniku vastutust, kuid kinnistu omanik vabaneb vastutusest, kui näitab, et kahju ei ole tekkinud tema eksimusest või hoone puudulikust hooldusest, vaid hoopis vääramatust jõust,” täpsustas Urmas Kivirüüt.
“Ehk kui hoone on korras ja puud on terved, siis ei ole kinnistu omanik vastutav kahju tekitamise eest, aga kui ta ei suuda seda kinnitada, siis vastutab,” lisas ta.
Ka loomi saab kindlustada
If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Merko Kimsto sõnul kindlustavad põllumehed Eestis pigem hooneid, seadmeid ja masinaid, loomad on kindlustatud vähestel. Sarnaselt muude objektidega saavad loomapidajad kindlustada ka oma loomad.
“If Kindlustuses on võimalik kindlustada veiseid, sigu, hobuseid, kitsi ja lambaid,” ütles If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Eva-Grete Aljas. Kariloomade kahjukindlustust pakuvad ka teised Eesti kindlustusettevõtted.
Kimsto sõnul saab kõige rohkem kariloomi hukka õnnetusjuhtumite ja haiguste tõttu, ka on igal aastal mõnes loomalaudas ulatuslik tulekahju. “Samuti saab osta kaitset loomade varguse ning hukkumisest tingitud piimatoodangu kaotuse vastu,” lisas Kimsto.
Põllumajandustootjale pakub kindlustustoetust ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA), kus väikese või keskmise suurusega põllumajandustootjale hüvitatakse osaliselt kindlustusmaksed.
Muu hulgas saab taotleda kindlustustoetust näiteks teraviljale, viljapuudele, köögiviljale, puukooliistandustele, mesilasperedele jne.