Kui tulevad üleskutsed toetada Haiti maavärinaohvreid või anda Lätile majandusabi, siis tehakse seda ikka ja heast südamest, mõtlemata pikemalt, millist tegelikku kasu sellest piskust võiks tõusta või kas aidatult vajadusel ka vastuabi saaks.
Juhtkiri: Tormiabi pandi poliitvankri ette
Inimene on oma olemuselt humanist ja hädalisele toetuse jagamine kuulub maailmas üldmõistetavate tavade hulka.
Näiteks just äsja andis Eesti riik Venemaale seal möllavate metsapõlengutega võitlemiseks kümme kilomeetrit voolikuid, paar pumpa ja instruktorit. Ehkki see tundub olevat köömes, peitub selliste sammude taga kindlasti ka lisaks heale tahtele propagandistlik alatoon.
Tavaliselt välditakse mõtlemast, et abi võib vajada meie riik, vald või küla. Ometi on näiteks viimatine torm tekitanud olukorra, kus miljonitesse kroonidesse ulatuvad kahjud Väike-Maarjas on pannud organisatsioonid ja teised omavalitsused tegutsema.
Järjest saabub teateid, kuidas väikemaarjalastele appi tõtatakse, olgu abistajateks siis kaitseliitlased, kes käed külge löövad, Tallinna linn, kes 100 000 krooni annetab, või teised.
Selle taustal oli kummaline leida toimetuse meilikastist keskerakonna noortekogu pressiteadet, mis kandis ehmatavat pealkirja “IRLi ja reforminoored soovivad Eesti rahvale uut orkaani”.
Tegemist on tõelise labasusega, et mitte öelda lausrumalusega, kus rahvast tabanud õnnetus rakendatakse poliitilise vankri ette.
Nimelt pöördus keskerakonna noortekogu esimees Raivo Tammus IRLi ja reformierakonna noortekogu esimeeste poole “palvega ühineda kesknoorte komandoga Väike-Maarja tormikahjude likvideerimisel”. Ja kui paremerakondade noortejuhid olid keeldunud ja lubanud järgmise tormi järel appi tõtata, tehtigi ülaltoodud järeldus.
Sellise jama peale ei oska noorsavisaarlastele muud soovitada, kui valigu endale muu hobi.