Keskkonnateabe keskuse andmetel on Eesti vooluveekogudel kokku ligikaudu 700 paisu, mille omanikest pooled on eraisikud või äriettevõtted.
Peep Siim: Kalapääsude ehituseks saab küsida toetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud nendest paisudest asuvad jõgedel, mis on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.
Niinimetatud lõhejõgedel on aga paisutamisel oluline negatiivne mõju veekogu seisundile, kalade rändevõimalustele ning seega ka lõheliste ja ka karpkalaliste sigimis- ja noorjärkude kasvualadele, mis on aluseks meie lõheliste populatsioonile Eesti rannikumeres.
Tulenevalt veeseadusest on paisude omanikel lähitulevikus kohustus muuta veekogudel olevad paisud kaladele läbipääsetavaks. See tähendab, et paisudele tuleb rajada kalapääsud või need hoopiski lammutada.
Paisuomanikel tuleb silmas pidada kahte olulist kuupäeva: 1. jaanuar 2013 ja 1. jaanuar 2015.
1. jaanuar 2013 on tähtajaks nendele paisuomanikele, kelle paisud asuvad jõgedel, mis on kantud keskkonnaministri määruse järgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Selleks ajaks tuleb paisud muuta kaladele läbipääsetavaks.
Ülejäänud vooluveekogudel peab samaks kuupäevaks olema paisuomanikel veekogu paisutamiseks vee erikasutusluba ning tagatud loa andja põhjendatud nõudmisel kalade läbipääs 2015. aasta 1. jaanuariks.
Eurotoetus tuleb appi
Kalapääsude rajamine ning paisude lammutamine on aga paisuomanikele vägagi kulukas ettevõtmine. Siinkohal tuleb paisuomanikele appi eurotoetus, mille abil on võimalik veeseadusest tulenevaid nõudeid täita ja veekogude seisundit parandada.
Vooluveekogude seisundi parandamiseks on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF) toetusteks planeeritud kokku 300 miljonit krooni, millest 150 miljonit kavandatakse kasutada keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud investeeringute kava alusel.
Riiklikusse kavasse esitatud projekti kohaselt parandatakse vooluveekogude seisundit üheteistkümnel Eesti jõel.
Projekt sisaldab riiklikult tähtsatel vooluveekogudel kalapääsude rajamist või paisuvaremete eemaldamist voolusängidest, Emajõe vanajõgede lahtikaevamist ning Esna jõe pilootprojekti.
Projekti tulemusena taasavatakse lõhelaste kudemisrändeks kolm jõge ning paraneb läbipääs kaladele kõigil projektiga hõlmatud jõgedel.
Merre laskujate arv suureneb kuni 30 000 laskuja võrra aastas ning kudealade pindala kokku
11 000 m2 võrra.
Ülejäänud 150 miljonit jagatakse aga avatud taotlusvooru kaudu, kus kõikidel paisuomanikel on võimalus toetuse saamiseks taotlus esitada.
Toetuse saajateks võivad olla nii avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äriühingud kui mittetulundusühingud.
Eraisikutel on arukas toetust taotleda mittetulundusliku tegevuse kaudu või koostöös eespool nimetatud toetuse taotlejatega (juhul kui nendega on saavutatud eelnevad kokkulepped projekti elluviimiseks).
Toetuse määr võib maksimaalselt moodustada kuni 100% abikõlblikest kuludest, välja arvatud ettevõtetele, kellele kohaldatakse riigiabi andmise reegleid.
Seega on paisuomanikel hea võimalus seadusega sätestatud kohustuse täitmiseks raha taotleda ilma oma vahendeid panustamata.
KIK ootab taotlusi
Taotlusvoorude korraldamist ning projektide elluviimist hakkab riiklikult koordineerima SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). SA KIK on välja kuulutanud taotluste esitamise tähtaja, milleks on 25. oktoober 2010.
Toetust oma projektidele saavad taotleda kõik rahastamisreeglitele vastavad taotluste esitajad.
Taotlusvorm koos avatud taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga on avaldatud KIKi kodulehel.