Kui lugesin lehest, et lõpuks jõuab vesi ja kanalisatsioon ka minu kodulinna, olin maailma kõige õnnelikum inimene.
Kiri: Hõissa, vesi!
/nginx/o/2018/01/10/7474979t1h32ea.jpg)
12. august 2010, 08:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma armastan Rakveret ja tegin seda ka siis, kui paljud selle linna üle naersid või häbenesid öelda, et elavad siin.
Ma pole õnnelik mitte ainult enda ja oma laste pärast. Tänu oma abikaasale ja poegadele on mul oma vesi ja kanalisatsioon ammu olemas. Eelkõige olen õnnelik nende Rakvere elanike pärast, kellele veetakse vett paakautoga. Nende seas on ka minu head sõbralikud naabrid.
Viis aastat tagasi kirjutasin lehes, et annan oma hääle sellele koalitsioonile, kes teeb teoks Rakvere veeprojekti. Praegu ei ole minule linnakodanikuna oluline, kas torud on sotsiaaldemokraatide- või reformierakondlastenimelised – peaasi, et neist puhast vett tuleb. Ükskõik mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüaks.
Küllap kerkib valimiste eel esile veel palju inimesi, kes kõik väidavad, et just nemad on andnud suure panuse kodulinna vee toomise pühasse üritusse. Alati on nii, et kui kõlab käsklus “Poisid, pumba juurde!”, pistavad punuma ka need, kes pumbasüsteeme ei tunnegi.
Poliitikat lähedalt näinud inimesena tean ammu, et volikogudes aetakse peamiselt oma äri – või muid oma asju. Hiljuti tunnistas üks õpetajast poliitik, et ta järgmistel valimistel enam ei kandideeri. Tal lihtsalt puudub see oma katus, mille eest võidelda.
Üldised probleemid ei huvita kedagi. Karm tõdemus, aga elus on nii, et isiklikud põhjused on need, mille pärast inimene midagi teeb.
Kaks aastat tagasi kirjutasin, et kavatsen luua uue partei PPP – põrandasse pissijate partei. Nüüd jääb see õnneks või kahjuks ära.
Soovin tegijatele jõudu ja meie, kes me vett ootame, peame hakkama vaatama, kust pappi saab. Vesi tuuakse küll väravani tasuta, aga edasi peab igaüks ise toimetama.
Pole hullu, elasime kogu elu vee ja kanalisatsioonita, murrame ka sellest murest läbi. Ega see polegi nii suur summa - kui eurodes võtta.
Õnnitlen kõiki kodulinna elanikke veeprojekti jõudmisel Rakvere linna, või nagu ütles üks mees, kes kosis Hilja-nimelise neiu: “Parem Hilja, kui mitte midagi.”