Eesti piiritustööstus tõuseb Rakveres taas ausse

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere Piiritustehase tegevjuht Arno Kangur (esiplaanil) ja laohoidja Enn Liivoja piirituse valmistoodangu mahutite juures.
Rakvere Piiritustehase tegevjuht Arno Kangur (esiplaanil) ja laohoidja Enn Liivoja piirituse valmistoodangu mahutite juures. Foto: Arvet Mägi

Estonian Spirit Rakvere Piiritustehas on tootmise edukalt käivitanud ja pärast mitme aasta pikkust pausi saavad Eesti tööstused taas kasutada kodumaist kvaliteetpiiritust nii alkohoolsete jookide tootmisel kui meditsiinis.


Estonian Spirit OÜ juhatuse liige Sven Ivanov rääkis, et piiritust on Rakveres toodetud alates juunikuust Eesti turu tarbeks. Maksimaalne kuutoodang on olnud veidi alla 200 000 liitri. Ettevõte annab tööd 30 inimesele.


“Meie koostööpartnerid on viinatootjad AS Liiwi Heliis ja AS Remedia, OÜ Kümmel ATM ja AS Kravond,” nimetas Ivanov. Rakveres toodetud piiritust kasutab AS A. Le Coq lahjade jookide valmistamisel. Meditsiiniettevõtete tarbeks ostab tehaselt piiritust Magnum. Läbirääkimised käivad ka firmadega Saku Õlletehas ja Liviko.


“Meie piirituse vastu tunnevad huvi nii Leedu kui Läti alkoholitootjad. Nemad on Rakvere piiritusega varasemalt pikaajaliselt töötanud ja kavatsevad traditsiooni jätkata,” rääkis Ivanov. Leedu tootjad on juba aastaid teinud oma traditsioonilised viinad Leedu teraviljast valmistatud piiritusest. “Ka nüüd soovitakse, et ostaksime neile tarnitava piirituse valmistamiseks vajaliku teravilja sisse nagu varemgi Leedust,” sõnas ta.


Sama on Läti turuga. Nemadki eelistavad kodumaisest teraviljast valmistatud piiritust. “Läti teraviljatootjatega on meil samuti sidemed olemas ja seetõttu  võimalus toota piiritust traditsiooniliste Läti viinade jaoks. Hetkel müüme vaid eestimaisest teraviljast valmistatud piiritust, kuid sellest ei ole võimalik valmistada Läti ega Leedu eliitviinatooteid,” lausus ta.


Hinnatud rukkipiiritus

Taas on tarbijatel võimalus osta kodumaisest rukkist toodetud viina. Kodumaise piirituse baasil on tehtud kogu Liiwi Heliisi ja ASi Remedia Eesti turule müüdav toodang, augustis teeb järjekordse suurema partii Eesti rukkiviina AS Kravond. “Meie praegused kliendid on soovinud meilt osta kvaliteetset eestimaist rukkipiiritust. Mitmel juhul on eraldi toonitatud, et tootja eelistab viina, millel on rukkile iseloomulik maitse,” kinnitas Ivanov.


Rakvere piiritustehase tegevjuht Arno Kangur on aastaid olnud Eesti Rukki Seltsi juhatuse liige. Seega on ettevõttel Eesti rukkikasvatajatega ja kodumaise rukki kasutajate ning varujatega koostöö tihe. Arno Kanguri hinnangul on rukis ametlikult meie rahvusteravili.

“Seetõttu ei ole vähetähtis, et kodumaiste viinade tarvis suudame valmistada kvaliteetset Premiumi rukkipiiritust,” rõhutas Kangur. Tegevjuht lisas, et piirituse tootmise tehnoloogilise poole pealt on kvaliteet sama kõrge või isegi parem kui neil aegadel, mil Rakveres toodetud piiritust pärjati rahvusvahelistel konkurssidel.

Rakvere piiritustehase suurimaks rukkitarnijaks oli suvekuudel Simuna Ivax. Firma juht ja omanik on tuntud põllumees, juba mitmendat aastat Eesti rukkikuninga tiitlit kandev teraviljakasvataja Hans Kruusamägi. “Suurematest rukki müüjatest Virumaalt võiks nimetada Mäemõisa OÜd, Lepna Ehitust, Avis­peamees OÜd, Liivamäe talu, HTM Grupp OÜd Järvamaalt, Mäe-Haki talu Põlvamaalt, Kukevälja talu ja Vadi talu Viljandimaalt,” loetles Kangur.


On alanud uus viljakoristusperiood ja Rakvere piiritustehasele tuleb viljatarnijateks nii vanu kui uusi tegijaid. Rukkikuningas Hans Kruusamägi, kes kasvatab Sangaste rukist, ütles, et loodab tänavu hektarisaagiks kolm tonni.

“Vilja kvaliteet on hea ja praegu vaatan hinnapakkumisi, kellele rukis müüa,” sõnas Kruusamägi. Simuna Ivaxi rukki kogusaak tõotab tulla 900 tonni ümber.


Arno Kangur selgitas, et Rakvere piiritustehas ostab ära meie põllumeestelt kogu rukki, mis ei sobi toiduteraviljaks. “Meile on tähtis, et vili oleks kuiv, niiskusega mitte üle 14% ja prügisisaldus ei tohiks olla üle 3%. See võimaldab põllumehel riskivabalt toidurukist kasvatada, sest toiduteraviljaks sobimatuks osutuvale viljale on turg olemas. Meie rukki kokkuostuhind on 10–20% madalam toiduteravilja hinnast, mis peaks katma põllumehele igal juhul ka kõige halvema rukkisaagiga aasta kulutused,” kõneles Kangur.


Tootmine laieneb


Sven Ivanov rääkis, et piiritustehas saab praegu tööd teha kaks nädalat kuus minimaalsel tootmisvõimsusel. “Oleme eesmärgiks võtnud eelkõige piirituse kvaliteedi, mille saavutamiseks on vajalik piirituse laagerdumine laos,” ütles Ivanov.


Ta selgitas, et piiritus peab enne müüki laos seisma, et viinale ei kanduks üle niinimetatud toore piirituse maitse. “Tuntud piiritustehased Saksamaal laagerdavad oma kvaliteetpiiritust kuni 6 kuud. Meil oleks minimaalselt vajalik, et ühe kuu toodang - ligikaudu 350 000– 400 000 liitrit - oleks laos, mida müüme, ja tootmine teeb uut pii­ritust jooksvalt varude täiendamiseks juurde,” kõneles Ivanov. Praegu sõltub Estonian Spiriti tootmismaht maksu- ja tol­liameti kasuks seatava deposii­di suurusest, mis on hetkel 22 mil­jonit krooni. Selle järgi saab Estonian Spirit laos hoida 118 000 liitrit piiritust korraga.


“Loodetavasti aasta lõpuks oleme end ka ametkondlikult tõestanud ja võime uuele aastale vastu minna veidi lahedamate võimalustega,” ütles Ivanov.


Kuna Rakvere piiritustehase emafirmal Estonian Spirit on pikaajalised kogemused bioenergeetika valdkonnas, siis lisaks piirituse tootmise alustamisele on käivitunud uued projektid.

“Hetkel toimub koostöös Fortum ASiga uue koostootmisjaama projekteerimine, mille valmimise tähtajaks on eeldatavasti 2011. aasta esimene kvartal. Uus katlamaja hakkab tööle biomassil. Veel käib söödatehase projekteerimine, kus hakatakse praaka ümber töötlema loomasöödaks. Tehase loodame valmis saada 2011. aasta suveks. Mõlema investeeringu mahuks on ligikaudu kaks miljonit eurot,” rääkis Ivanov.

Piiritus

• Eestis ulatub piirituse tootmise ajalugu 500 aasta taha.
• 1921. aastal töötas Eestis 135 viinavabrikut.
• Praegu töötab Eesti ainus piiritustehas Rakveres.

Tagasi üles