Lõikuskuu valmistab põllumehele heameelt

Viljalõikust käis moodsa kombainiga proovimas ka maavanem Einar Vallbaum Lasila teraviljakasvataja Tõnu Saapari juures. Mõlemad mehed kuuluvad ettevõtjate klubisse Wesenberg. Foto: Aarne Mäe

Lääne-Virumaa põllumeestele, kes kasvatavad teravilja kokku 43 000 hektaril, pakub tänavune lõikusaeg rohkem rõõmu kui muret, sest vilja kokkuostuhindade tõus lisab maamehele kindlust tulevikuks.

Väike-Maarja vallas asuva Uuetoa talu peremehe Jaak Läänemetsa sõnul tuleb viljasaak tema põldudel Harju keskmine, mis pole sugugi kehv tulemus, sest harjulased on päris tublid põllumehed.

“Herne ja talirapsi saak oleks võinud parem olla,” ütles põllumees, kes harib maad 800 hektaril, ja lisas, et nende kultuuride õitsemise ajal olid suhteliselt kuumad ilmad.

“Õitsemine toimus kiiresti, õisi oli vähe ja seega jäi ka saak kasinamaks,” ütles Läänemets.

Viljahinnad tõusuteel

Suvinisu tõotab anda aga korraliku saagi.

“Talinisu tuli 4,5 tonni hektarilt. Alati võib soovida ju parimat, aga arvestades karmi talve ja heitlikke ilmaolusid kevadel, oli lõpptulemus parem, kui algul lootsin,” kõneles Läänemets. Kõige enam valmistab talle aga rahulolu teadmine, et võrreldes paari aasta taguse ajaga on vilja kokkuostuhinnad asunud tõusuteele.

“Praegused viljahinnad võimaldavad talupidajal ära majandada ja lootusrikkamalt ka tulevikku vaadata,” märkis Läänemets.

Simuna Ivaxi juhataja ja omanik Hans Kruusamägi, kellel käsutuses on põllumaad 3100 hektarit, nentis, et teraviljasaak tema majandatavatel põldudel on keskmine.

Võrreldes eelnevate aastatega, teeb põllumehe meele heaks aga tõsiasi, et saagi eest pakutakse tänavu normaalset hinda.

“Põllumehe vastu on armuline olnud ka ilmataat, sest tänavune kuldne suvi ei nõua kuivatuskulusid, mis on samuti talunikele suur kokkuhoid,” ütles Kruusamägi.

Tänu soodsatele ilmaoludele on põllumehel viljalõikus hästi edenenud. Talinisu, talirüpsi ja rukkilõikusega on Kruusamägi saanud edukalt ühele poole.

Kuie põllumajandusühistu esimees Väino Virks harib maad 700 hektaril. “Kogusaagist saab rääkida siis, kui vili salves, aga soodsamad kokkuostuhinnad ja ideaalsed ilmad viljalõikuseks mõjuvad põllumehele positiivselt,” nentis Virks.

Jaan Kiisk, kes majandab põlde rohkem kui 2000 hektaril, rääkis, et tänavune aasta pakub põllumehele nii rõõmu, kui teeb ka muret. “Täielikult olen rahul talirüpsi saagiga. Lootsin saada hektarilt rüp­sisaagiks kaks tonni ja selle ma ka sain,” ütles Kiisk.

Farmer ootab vihma

Kehvemad on lood aga talinisu ja -rukkiga. “Kuigi pealt paistavad viljapõllud kuldkollased ja kaunid, teraviljasaak eriti kiita pole. Kevadel põldudel vohanud lumiseen tekitas tärkavale orasele siiski tõsiseid kahjustusi,” rääkis Kiisk. Põllumees ütles, et talinisu hektarisaak on olnud 2,4 tonni ja see teda ei rahulda.

Kevadel võttis Jaan Kiisk pangalt laenu. Tookord fikseeriti talinisu müügi tulevikuhinnaks 1,72 krooni kilogramm. “Tänaseks on paljude põhjuste kokkulangemisel nisu hind kerkinud juba 2,90 kroonini. Sellist viljahinna järsku kerkimist ei osanud tookord prognoosida,” kõneles Kiisk.

Kõige rohkem teeb talle aga muret, et korralikku vihma pole tulnud.

Jaan Kiisal on 400pealine lüpsikari ja niisama palju noorloomi. “Kardan, et kui põuaperiood jätkub, jääb puudu rohusöötadest. Sellest ka minu vihmaootus,” põhjendas ta.

Külvipind

Lääne-Virumaal kasvatatakse:
• nisu 15 200 ha,
• rapsi 12 500 ha,
• rukist 1700 ha.