Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul jõutakse parima lahenduseni koolivõrgu ümberkorraldamiseks ikkagi kohapeal ja tulemuseks ei pea olema maakonnakeskuses asuv riigigümnaasium.
Tõnis Lukas: Elu sunnib koole reformidetagi muudatustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas hindate praegust olukorda koolivõrgu korrastamisel. Viljandis alustab riigigümnaasium 2012. aastal. Ka Jõgeva ning veel mitu omavalitsust soovib riigigümnaasiumi asutada.
Korrastamine ei ole eesmärk omaette. Eelkõige peavad kõikide tasemete koolid olema head, pakkuma õpilasele võimalust maksimaalselt areneda, nii et õpilane saaks järgmisesse õppeastmesse edasi minna.
Ka kinnitatud uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad on tingitud vajadusest ajaga kaasas käia. Elu ise esitab uusi nõudeid, ja õpilastele tuleb anda rohkem valikaineid, seega oleme hakanud õppetöö sisust lähtuvalt põhikoolile ja gümnaasiumile seadma erinevaid nõudeid ja ka õppemeetodid on erinevad. Sellest tingitult on kooliastmete lahutamine loogiline.
Teine pool on õpilaste arvu vähenemine, mis on kaunis drastiline ja piirkonniti erinev. Kui ei räägitaks kampaanialikust koolivõrgu kujundamisest, siis niikuinii tuleks otsuseid vastu võtta, sest õpilasi ei jätku erinevatesse kooliastmetesse.
Koolivõrgu korrastamise eesmärk ei olnud kõike lihtsalt paberile panna ega poliitiline – teeme koolivõrgu teistmoodi – muudatused tulenevad elust enesest. Seega on normaalne, et otsused kujunevad igal pool arutelude käigus ja kohalikud inimesed leiavad aina rohkem, et piirkonnas võiks olla puhas gümnaasium. Ja et põhikoolid jääks ellu. Täistsüklikool, kus on vähe õpilasi, imeb ka põhikoolid tühjaks.
On kokku lepitud, et riik ei sekku omavalitsuste otsustesse, kui aga pöördutakse riigi poole abi, analüüsi või rahalise toetuse saamiseks, siis suhtume sellesse väga tõsiselt.
Rakveres on kaks väga tugevat gümnaasiumi. Viljandis, kus jõuti esimesena riigigümnaasiumi loomiseni, tuleb gümnaasium hoopis kunagisse põhikoolihoonesse. Kuidas näete olukorda Rakveres?
Koolivõrgu muudatus saab olla kas tsentraalne ehk igal pool ühtemoodi või siis vabast valikust tulenev. Mina ei kirjuta Rakverele küll midagi ette.
Olukorrad on erinevad, koolide paiknemine linnas on erinev. Maakonna keskuses asuvatesse koolidesse on maakonniti erinev tung.
Viljandimaa ja Lääne-Virumaa pole võrreldavad. Lääne-Virumaa omapära on, et siin on palju tugevaid gümnaasiume ka väljaspool keskust.
Pikas perspektiivis on kõigil Lääne-Virumaa gümnaasiumidel raske jätkata, aga on koole, mis kindlasti jäävad püsima ja suudavad pakkuda spetsiifilisi valikuid.
Toon esile kaks kooli, millest on viimasel ajal palju juttu olnud – Kadrina keskkool ja Vinni-Pajusti gümnaasium ning nende omanäolised valikud.
Seal on selgelt valdkonnad, mis on nendes koolides tugevad. Kõik mäletame, et Kadrinas kevadel toimunud projekteerimisvõistlusel võitsid õpilased üliõpilasigi.
Väike-Maarja vallavalitsus on samuti saatnud ministeeriumile kirja palvega pidada läbirääkimisi Väike-Maarja gümnaasiumi edasiarendamiseks gümnaasiumi ja õppekeskuse baasil.
Väike-Maarja on juba praegu hariduskeskus, siin on mitu haridusasutust. Samas on Väike-Maarja huvides kutseõppepoole ja üldhariduse veelgi suurem sidumine.
Üks märksõna, mis on esil ka mitmel pool Eestis, ongi kutseõppekooli ja gümnaasiumi ühendamine, hoidmaks ära, et mõlemad ühel hetkel kaovad.
See, millisel määral riik saab Väike-Maarja valla hariduskorralduses kaasa lüüa, selgub läbirääkimistel.
Asi ei pea lõppema riigigümnaasiumiga.
Türi konsulteeris ministeeriumiga palju ja otsustas teha kahest täistsüklikoolist ühe gümnaasiumi ja ühe põhikooli, aga munitsipaalkoolidena. Variandid, mis on kohapealsete jaoks piirkonna hariduselus kõige parem, räägitakse läbi.
Kui mõni maakonna suurematest linnadest räägib oma gümnaasiumi tulevikust, siis soovitame alati teha koostööd naabervaldadega.
Nii kindlustatakse ühtlasi õpilaskontingent. Oma valla õpilastest ei piisa.
Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) järgi on võimalik teha ka halduslepinguid, nii et mitmel vallal on ühine kool. Need variandid võiks läbi mõelda.
