Justiitsministeeriumis valminud registreeritud kuritegevuse statistika on tegelikult inimeste kannatused arvudes.
Juhtkiri: Kannatused arvudes
Nende arvude liitmine, lahutamine, võrdlemine võib tunduda kummaline. Kas see ikka on vajalik?
Jutt käib just registreeritud kuritegevusest, sest on olemas ka latentne ehk varjatud kuritegevus, millest õiguskaitsjad ei tea. Teadmatuse põhjus võib olla see, et kuritegu pole keegi veel märganud või pole kannataja sellest politseile teatanud.
Siinjuures tuleb toetada politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi üleskutset, et inimesed teataksid politseile õigusrikkumistest.
Kasinate ressurssidega korrakaitsjad tegutsevad analüüsipõhiselt. Registreeritud pahategusid analüüsitakse ja tulemi põhjal kavandatakse mundrimeeste tööd. Näiteks piirkondadesse, kust tuleb sagedamini teateid õigusrikkumistest, suunatakse rohkem patrulle.
Kui õigusrikkumistest ei teatata, siis võib kurjategijal tekkida karistamatuse tunne.
Politsei pöördub üsna sageli meedia vahendusel inimeste poole, kas keegi tunneb ära pikanäpumeestelt kätte saadud asjad. Ja need ei ole mitte üksnes paarsada krooni maksvad esemed, vaid ka näiteks automagnetoolad ja jalgrattad, mille väärtus küündib tuhandetesse kroonidesse.
Tuleb nõustuda, et kuriteost teatamisega kaasnevad ebamugavused. Alguses kutsutakse uurija juurde tunnistusi andma, siis tuleb sama juttu korrata kohtus. Kõik see kulutab aega ja närve.
Õigusrikkumistest teatamisega täidame oma kodanikukohust. Veelgi enam – mõningatel juhtudel saab kuriteost mitteteatamist käsitleda kuriteo varjamisena, ja see on juba kuritegu.
Kui midagi on juhtunud, siis edaspidist tegevust saab nimetada tagajärgedega tegelemiseks. Kannatuste vältimiseks on inimesel endal võimalik väga palju ära teha.
Mõistagi tuleb enne teada, mida teha. Virumaa Teataja veerud on alati valla politsei ja päästeteenistuse preventiivsele informatsioonile, mida avaldame lootuses, et inimesed seda loeksid ehk saaksid teada.
Ja seejärel teadmisi kasutaksid.