Herbert Aabi jõud eneseotsingute kaevus

Herbert Aab - Ivo Uukkivi (keskel) ning erinevad jõud tema sees ja ümber jõuavad Jäneda Pulli Tallis selguseni. Jõuab ka publik, kui lavastuse siiruse ja aususe vastu võtta suudab ning muusika, teksti ja kohavaimu ühisjõul oma hinge puudutada laseb. Foto: Erik Lööper

Uku Uusbergi autorilavastus “Jõud” puudutab iga vaatajat erineval vastuvõtutasandil. Ent ühesuguse siiruse ja avatusega.

Iga inimene jõuab oma elus punkti, kus tehtu kuhjub turjale olemise talumatuks raskuseks ja kõige õigem tundub kaduda. Herbert Aab kaobki ära.

Kaob Jänedale, isatalu ja iseennast otsima. Kauboikaabu pähe surutud ja revolver vööl. Saatjaks kentsakad lööklaulud ja õõvastavalt elutruu raadio saatejuhtide sisutu mögin. Nii algab Uku Uusbergi muusikaline müsteerium “Jõud”.

Aju ja südame jõud

Uku Uusbergi autoriteatriga seostatud mõistele “uussiirus” lisandub lavastuses “Jõud” üksjagu müstikat, segasust ja süngust. Selge ja arusaadava sõnumi ümber kerkib keeruline ja esmapilgul dekodeerimatu märgisüsteem, mis avaneb alles ajapikku. Kas lõplikult või lõputult.

Nukker Maarjamaa kauboi Herbert Aab – Ivo Uukkivi vaatab nukrate põhjatute silmadega saali ja räägib endast. Räägib oma lapsepõlvest, kahtlustest, painetest. Uukkivi meistritasemel mäng on lavastuse kandetala.
Herbert Aabi ümbritsevad laval erinevad jõud, kes-mis on hulga noorte meeste kehastada. Et iga jõudu näitlejaga kokku viia, peaks vist kogu tüki vältel kava jälgima. Nii jääb esimesel vaatamisel paljugi peitu.

Jõudude seas on Juht ehk Herberti Aju (Argo Aadli) ja Sõber ehk Herberti Süda (Alo Kõrve). Tandem toimib kui õlitatult,  vastuolud mängitakse välja nappide vahenditega. Kui aju ja süda teineteist emmata suudavad, sünnib ülim harmoonia.

“Pea vahetuses” kutsus Uusberg üles päid vahetama ja oma peaga teise südant embama, seekord toimub see ühe inimese siseilmas.

Teiste meeste roll on Herbert Aabi hingevalusid seirata. Kooris on mitmesuguseid jälgijaid: sõbralikke, iroonilisi, kahtlevaid ...

Esiplaanile tõuseb nelik Mait Joorits, Lauri Kaldoja, Mikk Jürjens ja Ott Kartau. Kõik neli loovad vaimukad rollijoonised, kuigi Jooritsa ja Jürjensi osatäitmistest kumab hetkiti häirivalt läbi nende eelmisi osi.

Muusika ja looduse jõud

Võimsana mõjub identiteedikriisi paotav kujund: iga eestlase sees elab inglane, Herbert Aabis Louie Digman. Muusik Louie Digman, kes omanimelist tegelaskuju kehastab, määrab sundimatu muhedusega ära lavastuse laadi. Kahju vaid, et ta tüki jooksul tagasi ei tulnud,

Digmani-Aabi dialoog oli paljutõotav lavahetk. Ehk saab kujund lõpuni avatud mõnes järgmises Uusbergi lavastuses?

Taas saab kinnitust muusika võimsus: Pärt Uusbergi laulud Karl Ristikivi, Ernst Enno ja Juhan Liiva sõnadele on hinge kriipivad. Lavastaja usaldab muusika ja poeesia koosmõjus sündivaid sõnumeid.

Ei teksti ega lavastusena pole Uusbergi “Jõud” nõnda tugeva mõjuga kui “Pea vahetus”. Laval on hetki, mil lugu ei arene, vaid sumbub jõuetusse.

See võib olla küll taotlus, andmaks edasi Herbert Aabi segast hingeseisu, ent paraku ei hakanud korduste süsteem ja valitud müsteeriumi laad vähemasti esietendusel päriselt tööle.

Sellest hoolimata kannavad tekst ja lavastus edasi olulisi väärtuseid. Uusbergi lavastustest kumab usku inimestesse ja elusse. See on oluline.

Paeluvalt sekkusid esietendusse loodusjõud.

Äike lisas loole pinget, väljas puhkenud maru võimendas keerukamaid hetki. Tõsi, kui torm mängupaiga katusest tüki enesega kaasa viis, ei suutnud näitlejad mõnd aega publiku tähelepanu endil hoida, seega kadusid mõnedki tähtsad hetked.

Teiseks vaatuseks, kui Herbert Aab ennast leidma hakkas, vaibus äike, puhkedes vaid paaril viivul, kui Aab end taas kaotama hakkas.

Ülitähenduslikuks võimendus lavastaja Uku Uusbergi sekkumine etendusse äikesehetkel. Uusberg proovis etendust peatada, ent Uukkivi andis talle mõista, et mängib edasi, ja saatis lavastaja minema. Herbert Aabki ei suutnud loojana oma loodut ohjes hoida, nõnda ei olnud see võimalik enam ka Herbert Aabi loojal. Ring sulgub.

Eneseotsinguisse kaevunud ja olulist leidnud Herbert Aab vinnatakse kaevust välja. Kaabu ja revolver jäävad maha. Päralejõudmine võimaldab maskidest loobuda. Ja see on tõesti suur jõud.

TEATER

MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. “Jõud”.
• Autor-lavastaja Uku Uusberg.
• Kunstnik Pille Jänes.
• Kunstniku assistent Margit Roosaar.
• Peaosas Ivo Uukkivi.
• Esietendus 8. augustil Jäneda Pulli Tallis.