Kuritegude arv Lääne-Virus mullusega võrreldes kasvas

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika

Nagu Eestis tervikuna, kasvas Lääne-Virumaalgi registreeritud kuritegude arv tänavu esimese poolaasta jooksul mullu sama perioodiga võrreldes.


Kui mullu esimesel poolaastal registreeriti maakonnas 276 kuritegu, siis tänavu oli neid juuli alguseks 299.
Oluliselt mõjutas kuritegude kasvu varguste sagenemine: mullu registreeriti esimese poolaasta jooksul 361 vargust, tänavu on neid kogunenud 566.

“Oleme varavastaste kuritegude kasvu ennustanud juba poolteist aastat,” ütles Rakvere politseijaoskonna juht Lembit Kalda. Tema sõnul on kuritegevus sotsiaalne nähtus ja oluliste õigusrikkumiste kasvu põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsetest probleemidest.

Kalda nimetas eraldi teemana metallivarguste kasvu, mis on tingitud metalli kokkuostuhindade tõusust.

Turvaline Rakvere

Justiitsministeeriumis valminud kuritegevuse statistika järgi tõusis Rakvere kehaliste väärkohtlemiste ja elanike suhtarvu poolest Eestis kolmandale kohale, jäädes maha vaid Maardust ja Haapsalust.

Lääne-Virus tervikuna kehaliste väärkohtlemiste ehk maakeeli peksmiste arv mullusega võrreldes vähenes.
“Kindlasti ei saa väita, et Rakveres tuleb niisuguseid tegusid rohkem ette kui teistes linnades,” sõnas maakonna politseijuht Lembit Kalda ja avaldas veendumust, et Rakvere puhul on tegemist turvalise väikelinnaga.

Kalda hinnangul jõuavad kehalise väärkohtlemise juhud väikelinnades kiiresti politseini. Samuti on selle kuriteoliigi avastamine väikestes kohtades lihtsam kui suurlinnades, kus inimestel on suurem anonüümsus.

Kalda sõnul inimeste valulävi piirkonniti oluliselt erineb. Selle põhjustena nimetas ta kannatanu rahvuslikku ja sotsiaalset tausta, samuti inimeste õigusteadlikkust.

Lääne-Virus näitavad isikuvastased kuriteod langustrendi. Kui mullu esimese poolaasta jooksul registreeriti neid maakonnas 154, siis tänavu on 135. Mullu pandi maakonnas esimese poolaasta jooksul toime kolm tapmist ja viis vägistamist ning raske tervisekahjustus tekitati kahel korral.

Tänavu on politsei registreerinud kaks tapmist ja kaks vägistamist. Raskete tervisekahjustuste põhjustamisega seotud kuritegusid juuli alguseks polnud.

Rakvere politseijaoskonna juht Lembit Kalda nentis, et liikluskuriteod Lääne-Virumaal oluliselt vähenenud pole, küll aga on oluliselt vähenenud joobes sõidukijuhtide arv, keda on karistatud väärteomenetluse korras.

Ohutum liiklus

Mullu esimese poolaasta jooksul registreeris politsei 103 liiklusõnnetust, tänavu 76. Joobes juhi süül toimunud liiklusõnnetuste arv on mullusega võrreldes vähenenud kahekümne kuuelt kuuele. Kui mullu hukkus aasta esimesel poolel liiklusõnnetustes kaheksa, siis tänavu on liikluses elu jätnud kaks inimest.

“Loodame, et ka politsei aktiivne liiklusjärelevalve on hakanud oma mõju avaldama,” sõnas Kalda.

Politsei tegevus on aidanud vähendada kelmusi. Mullu registreeriti esimese poolaasta jooksul 48, tänavu 28 kelmust. “Oleme võimaluse korral meedia abil elanikkonda tegutsevate kelmide eest alati hoiatanud,” lausus Kalda.

Oluliselt kasvas aga mullusega võrreldes narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine. “Kindlasti ei saa seda tõlgendada narkomaania massilise levikuga Lääne-Virumaal,” hoiatas Kalda.

Samas tõdes ta, et nõudlust narkootikumide järele on, eriti noorte hulgas ja peamiselt lõbustusasutustes.

Sõltuvusaineid puudutavate kuritegude kasvu üheks põhjuseks pakkus Kalda maakonda läbivat Tallinna-Narva maanteed, mida mööda liigub igasugust kraami, sealhulgas narkootikume.

Kui narkolast on tegelikult teel näiteks Narva, aga politseikeeli võetakse rajalt maha Lääne-Virumaal, siis läheb see siinsesse statistikasse.

Küsimus

Raivo Küüt, politsei- ja piirivalveameti peadirektor, kuidas suhtute statistikasse?

Statistika on vajalik asi, ega me selleta saa. Võib-olla tähtsam pool on see, kuidas me selle statistika saame.
Oluline on, et inimesed ­politseile kuritegudest teataksid. Kõik teated kantakse registrisse.

Nende andmete põhjal määratakse politsei tegevussuunad. Statistika pinnalt vaatame, kuidas meil on läinud, teeme otsuseid ja planeerime oma tööd.

Kui inimesed kuritegudest ei teata, siis võib meile jääda ekslik mulje, et midagi ei juhtu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles