Kuum suvi muutis Peipsi uhhaaks

Kuuma suvega soojaks muutunud järvevesi on saanud ohtlikuks kalavarudele.

FOTO: Ain Protsin / Postimees

Kalameeste lemmik Peipsi järv ja kõrval asuvad Pihkva järv ja Lämmijärv on kuumade ilmade tõttu taas tugevalt õitsemas. Palavus teeb liiga ka kaladele.


Suurtel järvedel kalastavate meeste jutu järgi ei ole ilma külmakastita sel suvel püügile minna üldse mõtet – kuum vesi ja veelgi kuumem ilm ajavad saagi hapuks enne, kui kaldale jõutakse.

Peipsil käiv harrastuskalamees Andrus Rahuots ütles, et tänavune suvi on püüdjale eriline. “Üle kahe tunni järvel olla ei saa – kalad lähevad juba paadis pahaks kätte,” nentis Rahuots, kes isegi on ühe püügikorra pea täies ulatuses kuuma tõttu kaotanud.

Olgugi et ilmad on pisut jahedamaks pööranud, oli ka kolmapäeval Peipsil kala püüdnud Rahuotsa sõnul vesi 23 kraadi soe.

“Nädal tagasi oli 26 kraadi, natuke on ikka jahedamaks läinud, küllap tormgi aitas pisut kaasa,” arvas ta.

Kalad surevad kuuma tõttu

Vähe sellest, et kala kuuma õhu tõttu vastu ei pea, hakkab soe järvevesi samuti liiga tegema.

“Paar nädalat tagasi oli ükskõik, mis suunas vaatasid, ikka mõni surnud kala,” kirjeldas Rahuots.

“Kuum neile eriti ei sobi - on passiivsed ja istuvad põhjas,” ütles ta.

Aastaid Peipsi ja selle lähedaste järvede uurimisega tegelenud maaülikooli vanemteadur Külli Kangur naasis kolmapäeva pärastlõunal kaks päeva väldanud Eesti ja Vene järveuurijate ühisekspeditsioonilt Peipsi ja Pihkva järvele.

Uurimisgrupp täheldas, et sinivetikad vohavad piiriveekogu kõigis osades, nii Peipsis, Lämmijärves kui Pihkva järves.

“Teisipäeval olime Suurjärvel, siis puhus tugevam tuul, mis oli vett seganud, ja pinnal vetikakihti ei olnud, aga kui vette vaatasid, siis oli paksult sinivetika kolooniaid näha,” kõneles Kangur.

Vetikate rohkus võib aga kaladele saatuslikuks saada.

“Võtsime nii pinnalt kui põhjast proove. Oli näha, et eriti keskpäeval on veepinnal hapniku üleküllus – küllastusprotsent oli üle 100,” rääkis Kangur, lisades, et vastukaaluks oli minimaalseim hapnikusisaldus põhjas 1,4 milligrammi liitri kohta. Loetakse, et alla 2 mg liitri kohta on kaladele juba ohtlik.

Ohtlik on ka liigne hapnik.

“Keskpäeval intensiivse fotosünteesi ajal mõõtsime Pihkva järves vee pH-sisalduseks 9. Kaladele tähendab see seda, et ammooniumi ioonid võivad kergesti üle minna ammoniaagiks, mis on kaladele väga mürgine,” selgitas Kangur.

“Kõikjal oli näha surnud kalu, ka avajärvel, mitte ainult kallastel,” rääkis Kangur. Samuti oli näha kalu, kes olid veel elus ja liigutasid, kuid siiski suremas.

Põhiliselt oli kannatanud kiisk, mis Kanguri sõnutsi tuleb sellest, et kiisk on Peipsis, Euroopas suuruselt neljandas järves, üks enam levinud kalu ning samas üsna tundlik väliskeskkonna suhtes.

“Kiisk on põhjalähedane kala, kes ei talu nii kõrget temperatuuri ja hapnikupuudust,” põhjendas Külli Kangur.

“Üksikud tindid surevad kindlasti ka, aga küllap kajakad nokivad need kohe ära,” arvas Kangur ning märkis, et tegelikult on Peipsis tindipopulatsioon sisuliselt kadunud.

Vähemalt praegu ei häiri aga surnud kalad rannaelanikke.

“Nägime nii Võrtsjärvel kui mujalgi, et linnud, eriti kajakad, söövad surnud kalad ära,” rääkis Kangur.

Järveuurijate esmaspäevasel proovipüügil tõmmati järvest välja palju ahvenat ning latikat. Koha ning rääbist saadi vähe.

Kahe riigi koostöö

Vanemteadur Külli Kangur rõhutas Eesti-Vene ühisekspeditsiooni olulisust: “Saime kõik tervikpildi - Venemaa järveuurijad võtsid meie poolt proove ja meie nägime, mis toimub Pihkva järves ja Peipsis Venemaa poolel.”

Kanguril õnnestus näha ka kohaliku ajalehe Provintsija 5. augusti numbrit, kus oli artikkel “Pihkva järv on muutunud kalasupi katlaks”.

“Selge on see, et kalad surevad sealgi, aga kui 2002. aastal oli kalade suremus väga suur, siis venelased eitasid seda ja ütlesid, et ainult Eesti poolel kalad surevad,” meenutas Kangur ning avaldas lootust, et piirijärvede olukorda on ehk koostööd tehes võimalik parendama hakata.

“Et vesi liigub Pihkva järvest suurde Peipsi järve, on loogiline, et kõik, mis toimub  järve valgalal, mõjutab ka järvevee kvaliteeti,” nentis Kangur ning täiendas, et järvede kalavarud on enim saastest mõjutatud.

“Aga kuna veetase on praegu hästi kõrge, võrreldes keskmisega ja madalaveeliste 2006. ja 2007. aastate tasemega, siis see hoiab järve hullemast,” ütles Kangur ning lisas, et kõrge veetase uhub järve puhtamaks.

Peipsi

• Suurim Euroopa piiriveekogu, nüüd ka Euroopa Liidu ja Venemaa piiril.
• Peipsis on kalad kuuma tõttu tekkinud hapnikupuudusesse surnud massiliselt 1972., 1988., 2002. ja 2003. aastal.
• Peipsi järve suurimad probleemid on saastatus ja ülepüük.

Tagasi üles