Äikesetorm seitsmekordistas Eestis varakahjude arvu

Sõmerul viis torm mitmelt majalt katused. Foto: Meelis Meilbaum

Möödunud nädalavahetusel Eestit laastanud äikesetorm tegi palju kahju ning tõi endaga kaasa miljonitesse kroonidesse ulatuvaid varakahjusid.

Eesti kindlustusseltsidest kahjude väljamaksete mahult esikohal olevale If Kindlustusele laekus kahe esimese tööpäevaga kokku üle 430 kahjuavalduse, millest 230 olid tormi ja äikese põhjustatud varakahjud.

Varakahjude arv kasvas tavapärasega võrreldes ligi seitse korda. Samuti teatati If Kindlustusele 21 kaskokahjust, mis olid tingitud murdnud puude või lahtiste esemete kukkumisest autole.

Tavalisega võrreldes suurenes selliste kaskokahjude arv kuus korda. Lääne-Virumaal registreeriti If Kindlustuses kokku 76 tormikahju, mis olid tingitud äikesest ja tugevast tuulest, 18 neist leidis aset Rakvere linnas.

Peamiselt tulenesid kahjud tugevast tuulest, mis lõhkus katuseid, murdis puid ning pillutas esemeid nii kõrvalasuvatesse hoonetesse kui autodele.

Samuti esines koduse vara kahjusid, näiteks ülepingest töö lõpetanud kodutehnikaga. Kokku registreeriti ka kaks pikselöögist põhjustatud tulekahju, kus elumaja kahjustus tules.

If Kindlustuse suurkahjude osakonna juhi Urmas Saare sõnul on enamiku kahjude hüvitamisega juba alustatud ning kahjukäsitlejad või koostööpartnerid on suurema osa varakahjude sündmuskohal käinud. Samas ei ole registreeritud tormikahjude arv veel lõplik, nendest teatamine jätkub veel tõenäoliselt ka lähipäevil.

“Ehkki nädalavahetuse torm puudutas suurt osa Eestist, ei ole see kindlustusäri jaoks midagi ebatavalist, sest hilissuvel ja sügisel on meil ikka tormid möllanud ja kahju tekitanud. Kindlustusseltsid ja kahjukäsitlejad on selleks valmis. Lisaks kasutame efektiivselt nii sõiduki- kui varakahjude taastamisel koostööpartnerite abi, et klientidele võimalikult ruttu kahju korvata,” lausus Urmas Saar.

Kodudega juhtunud kahjude hüvitamiseks maksab If Kindlustus igal aastal üle 50 miljoni krooni hüvitisi. Sellel aastal on eriliste ilmaolude tõttu hüvitiste maht oluliselt suurem kui eelmisel aastal.

Piksekaitsesüsteem ei ole eramute puhul küll kohustuslik, kuid on kindlasti soovi­ta­tav, eelkõige hajaasustusega piirkonnas. Sa­muti on palju abi eluasemekindlustusest.

Pikselöögi tõenäosust hinnatakse enamasti väga väikeseks, kuid probleemid tekivad ikkagi siis, kui kahju on käes.

 Seepärast soovitatakse majaomanikel mõelda nii piksemaandusele kui valida oma kodule ja varale kõige laiema kaitsega kindlustus.