Tormis räsitud Eisma küla elanikud muretsevad infosulu pärast

Eisma küla viiendal päeval pärast tormi.Pildil külavanem Kaarel Einpalu.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

8. kuu 8. päeval kell 8 õhtul alanud torm muutis Eismad tundmatuseni.

Nüüd nörritab elanikke teadmine, et ei inimlikkus ega makstav kõrge maamaks pole vallaametnikke nende vastu huvi tundma pannud.

Pühapäeval puhkenud torm lõhkus ära ka Eisma poe esise istumiskoha, kus külaelanikud ikka kogunesid, et vahetada infot, rääkida juttu. Justkui sümboolselt, sest muust infost on kogu küla ära lõigatud.

Neljapäevaks on külaelanike ehmatus asendunud nördimuse ja väsimusega. Kõlavad niisugused sõnad nagu kõrge maamaks ja valla hoolimatus.

“Kui meie vallavanem ei tulnud ega vaadanud oma maid ja rahvast siiamaani ja kui ta räägib meiega ainult läbi ajalehe, siis me tahame temaga rääkida ka läbi ajalehe,” ütleb kohaliku poe omanik Airin Lehesoo.
 

Palju küsimusi
Vallaametnike suunas lendab neljapäeva pärastlõunal palju krõbedaid väljendeid, on lennanud varasematel päevadelgi.

Samuti ajab inimesi marru lehes kirjas olnud vallavanema soovitus vaadata kodulehelt ametnike telefoninumbreid.
“Kus meil see koduleht, kui voolu pole,” lausub Ants Lehesoo. Telefonitsi on Eisma elanikud püüdnud vallaga ühendust saada, kuid sealt polevat keegi vastanud.

Eisma küla on veel neljapäeval vee ja elektrita. “Millal antakse elekter? Kes aitab vanainimesi? Ise puhastasime teed, kes maksab kulud? Kuhu ma pöördun, kui mul pole internetti ega telefoni? Kes maksab mulle mu lihad ja jäätised, mis ma kaotan? Meil on siin üks invaliid, ta ei saa kodust välja, kes teda aitab?” - need on küsimused, millele külaelanikud vastuseid ootavad.

“Siin majas kukkus auto peale puu, inimene jäi ellu. Siin majas vaja võtta intervjuu,” näitab Airin Lehesoo emotsionaalselt. Tõsi, paljudel on rääkida oma kurb lugu, näidata lõhutud asju. Ja refräänina jääb korduma küsimus, miks vald inimeste olukorra vastu huvi ei ilmuta.
Et hoovid on puid täis, tuli tellida mehed, kes saetöö ära teevad.

“200 krooni tund,” ohkab Eismaga juba paarkümmend aastat seotud olnud Maimu. Nii on puude eemaldamisele kulunud juba tuhandeid.

“Mina olen siin kepiga, teine mees on jalutuskepiga, püüame ära teha oma osa, aga mis sa naisterahvastest tahad,” viitab Ants asjaolule, et naistel jääb üksi rammust puudu, et puutüvesid koristada.

“Peaasi, et nüüd elektri saaks majja, et inimesed saaksid joogivett,” ütleb Matti Kaljuste väsinult ja rahulikult.

“Me maksame kõrget maamaksu, me maksame nende palga ja nad ei hooli,” on Airin nördinud. “Vanajumal nüüd karistab, teeb vaate merele, pean juurde maksma,” lisab Ants.

Matti Kaljuste kiidab oma rahulikul toonil hoopis suurettevõtet Elion: “Esmaspäeval käisin registreerisin, teisipäeval helistas, et meil palju tööd, katsume nii kiirelt kui saame, aga läheb aega, kolmapäeval helistas ja ütles, et me pole teid unustanud, täna (neljapäeval - toim.) tulid,” kõneleb ta. “Inimlik, viisakas,” kõlab ümbert.

“Räägitakse, et laupäeval ja pühapäeval tuleb uus torm. Me istume siin ilma informatsioonita,” on Airin nõutu.

Küsimusele, kuidas hakkama on saadud, tuleb vastuseks mitmehäälne “ise”. Kes saabub Tallinnast, kes Rakverest suurte kanistritega. Sõbrad on appi rutanud. Naabrid aitavad, on arusaajad - minu puu latv, aitan sul koristada.

“Vanad suured puud, männid ja kuused sassis. Oeh, jube-jube-jube,” ohkab Maimu oma õues. “Ma ei paluks muud abi, et veetaks need oksadki minema. Ma ju ise lasen teha kõik, aga seda ma ei jaksa. Eile kümme lõpetasin, kuus alustasin. Ise pean veel Rakverre tööle minema,” lisab ta.

“Tuleks vallavanem ja teeks ringi ja küsiks, kuidas meil läheb, oleks isegi sellest kergem,” ütleb Maimu välja ehk selle, mis vallaelanikel enim südame peal. Et võetaks inimesed kokku ja räägitaks “olukorrast riigis”.

Külavanem Kaarel Einpalu on märksa rahulikum ja tunneb heameelt, et niisuguse mäsu järel on imekombel ikkagi kõik inimesed ja majad terved.

“Aga ega sel vallal polegi siin midagi teha,” sõnab Einpalu. Autodega saab liikuda, joogiveeta keegi ei jää. Etteheiteid on aga temalgi. “Ma saan aru, et pühapäeval olid kõik telefonid umbes, aga esmaspäevaks pidanuks kuskil olema infot, kus teed lahti, millal tuleb elekter.” Teavet saab ehk ainult töömeestelt.

Koer Marssal vaatab pealt, kui Einpalu generaatori täis tõmbab. See on äsja soetatud, kulub tulevikus ilmselt marjaks ära. “Kui esimesed kaksteist tundi ei saa infot jagatud, olen nõus, kuid ärgu sellele internetile ka lootku, võiks info kogumisele lisaks seda ka jagada,” ütles külavanem.
 

Loodus ja inimene
Pühapäev on kõigil veel eredalt meeles. “Mõtlesin, et maailma lõpp on käes. Maa nii värises, mõtlesin, et maavärin,” meenutab Airin.

“Vanainimesed said šoki. Käin külas, mõõdan vererõhku, teen süsti kui vaja. Tulid minu juurde vererõhku mõõtma, kõigil oli kõrge,” lisab ta.

“Järgmine hommik sai teha pilte. Kui autoga tee keskel olid ja kõrvalistmel oli fotokas, ei tulnud see isegi pähe. See oli nii kohutav, istud seal lõksus, ootad, millal mehed mootorsaagidega käsitsi teed teevad, kuused kaldus pea kohal. Kogu elu jooksis ikka silme eest läbi,” kõneleb eismalane Kristi.

Umbes 70 aastat Eismal elanud naine võtab ajakirjaniku oma õues sõbralikult vastu.

Kokku tuleb tema perel nii elamu- kui metsamaa eest 4500 krooni maamaksu maksta.

Praegu meenutab tema mets lamandunud vilja. “Maaelu pole meelakkumine,” sõnab ta. “Loodus võtab, loodus annab.”

Vallavanem: probleem on info liikumine

Vihula vallavanem Rene Treial  ei taha sugugi nõustuda väitega, et vald Eisma küla vastu huvi ei tunne. “Käisime seal esmaspäeval ja teisipäeval.” Eismal käies fikseeriti tormi tehtud kahjud. “Iga inimese juurde me muidugi ei jõudnud.”

Treiali sõnul on vald teinud kõik, mis nende võimuses, ja ka  külavanematega on nad sidet pi­danud. Torm oli oluline teema ka neljapäevasel volikogu istungil.

“Eismale Toominga koopera­tiivi viisime eile (neljapäeval – toim.) pumbamajja generaatori, et saaks mobiil­e laadida ja muud elementaarset teha,” lisas ta.

Eilseks tuli maavalitsusele esitada ka raport, milliseid kahjusid vallas on, et nende hüvitamiseks riigilt raha saada.

Raportisse kirjutas vald Vainupea surnuaias tehtavad tormijärgsed tööd.

Treiali sõnul selgus tormi järel, et peamine probleem on info liikumine. “90 protsenti helistajatest tahavad teada, millal tuleb elekter.” Ka vald on monopoolse Eesti Energiaga suheldes hädas. “Me ei saa infot, see on üle-eestiline probleem.”

Ka oli tõsiseid probleeme EMT leviga, mis on samuti seotud elektrikatkestustega.

Vallavanema sõnul arutab vald, kas osta omavalitsusse mõned generaatorid. “Torme tuleb paraku ette ka edaspidi,” lisas ta.

Treial ütles, et vald ootab kons­truktiivseid ettepanekuid, kuidas nad saavad Eisma ja teistegi külade elanikke aidata, näiteks anda abi okste äravedamisel. “Meie poole pole keegi selliste muredega veel pöördunud.”

Tagasi üles
Back