/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2010/08/16/418747t1hc389.jpg)
Vinni staadioni, mis ehitati tänu soovile saada jalgpallipoistele harjutusväljak, tuli aastaid oodata. Omajagu kannatust pidi varuma ka staadionimaja oodates.
Vinni staadion avati lipuheiskamise saatel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Vinni staadion valmis juba kaks aastat tagasi, avati see pidulikult lipuheiskamise ja lindilõikamisega alles möödunud laupäeval, sest seni oli puudu väga oluline rajatis – staadionimaja, mis laupäeval peetud Lääne-Virumaa suvemängude raames sai ka oma ristsed.
Staadionimaja ühes osas on turvalise varjupaiga leidnud kõikvõimalikud sporditarvikud, hoone teises osas asuvad kaks kappidega riietusruumi 15-20 inimesele, duširuumid ja üldtualett külastajatele kasutamiseks.
Liigne luksus
Vinni vallavanem Toomas Väinaste meenutas, et see oli umbes 2002. aasta lõpus, kui tema juurde tuldi jutuga jalgpallistaadioni vajalikkusest vallas, sest jalgpallipoisid olid tublid ja tegusad.
“Tükk aega sai mõeldud, kuhu väljak teha, ei leidnud sellele sobivat kohta. Arutasime, et ainult jalgpalliväljak rajada on liigne luksus – teeme hoopis staadioni,” kõneles vallavanem asjade käigust.
Vinni valla arendusnõuniku ja staadioni projektijuhi Gustav Saare sõnul on veel mõningaid pisiasju, mis vajavad korda seadmist ja mille vajakajäämise maakonna suvemängud kätte näitasid.
“Üks suur prügikast oli, aga kui tuleb suurem üritus, oleks vaja neid veel juurde panna,” märkis Saar.
Vinni spordikompleksi nõukogu esimees Jaan Nummert pidas staadioni eriti vajalikuks tänastele sportlastele ja samuti Vinni rahvale, kes saab oma keha treenida ja energiat välja elada.
“Nagu vanad roomlased ütlesid, terves kehas terve vaim. Staadion annab võimaluse maakonna inimestele keha ja vaimu edendada ning tervendamiseks,” arvas Jaan Nummert.
Legendaarne jooksumees ja kunagiste rekordite omanik, praegune Vinni valla elanik Mart Vilt kõneles, et kui tema omal ajal, 1975. aastal, Vene sõjaväest tuli, oli Jõhvis üks 300meetrine kivine ring, kus ta natuke harjutas.
“Sellist staadioni, nagu see siin, ei olnud ma kunagi näinud,” ütles ta.
Puudub tribüün ja valgustus
Staadionimaja valmimisega pole kõik vajalik kaugeltki olemas – nimelt puudub tribüün.
Lootus selle rajamiseks Gustav Saare sõnul on, aga reaalsus on praegu midagi muud, sest kõik sõltub saadavatest toetustest.
Et staadion ja sinna juurde kuuluv ei ole esmatähtis, pole selle arendamiseks lihtne toetust saada.
Siiani ei olnud vallal jaksu ka valgustust rajada. Suvisel ajal sellest suurt puudust ei tunta, kuid sügisel läheb ruttu pimedaks ja siis võiks Saare arvates staadion ikkagi valgustatud olla.
“Juhtmed on sinna juba veetud, aga suured valgustid on vaja muretseda,” lausus arendusnõunik.
Staadion
• Staadioni ehitus koos staadionimajaga läks maksma 11,9 miljonit krooni, millest Vinni valla omaosalus oli kümme miljonit krooni. Ülejäänud summa saadi PRIA-lt.