Talvekartul võib minna kallimaks

Kartulikorv. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pikk kuivaperiood on kinni pannud kartulikasvu ja tänavune saak jääb kesiseks, arvavad põllumehed. Vihm võib nüüd kasu asemel kahju teha, sest mugulad kasvavad lõhki.

Kartulipõllud on nukra näoga, vastasid küsimusele, milliseks kujuneb kartulisaak, Lääne-Viru tuntud kartulikasvatajad Mati Mere ja Gustav Põldmaa.

“Viimati tuli veidi vihma koos tormiga,” meenutas eelmisel nädalal Mati Mere, kelle põllud asuvad Väike-Maarjas. Ja lisas, et varem maha pandud Princess-sorti kartulil on
mugulad juba all ja vihm nende jaoks hiljaks jäänud.

“Mugulaid on päris palju, aga need on väikesed. Nädal hiljem pandul on all vähem, kuid see-eest suuremad,” rääkis Mere. “Seal, kus pealsed rohelisemad, on vihmast ehk veel abi,” loodab ta. Veidi parem paistab olevat põllul teise sordi – Secura –olukord.

Kartul kasvab lõhki

Põuale järgneva suure vihma mõjul kipub kartul lõhki  kasvama. “Ma küll ei mäleta, et nende kahe sordiga oleks varem nii juhtunud,” tuletas Mati Mere eelmisi aastaid meelde.

Kui hiliste sortide puhul ei oska Mere saaki ennustada, siis varane Flavia kasvas tema hinnangul hästi ja ka müüa saab seda normaalse hinnaga. Talvekartuli hind eelmise aastaga võrreldes tõenäoselt veidi tõuseb, arvas ta.

Sirevere kartuli- ja viljakasvataja Gustav Põldmaa pole rahul ei kartulipõldudega ega teraviljasaagiga.

“Kõigele on põud liiga teinud,” nentis ta.

Talirüpsi terades oli niiskust ainult kuus protsenti ja tera väike.

Gustav Põldmaa kasvatab sertifitseeritud kartulit nii seemneks kui toiduks, mõlemat 30 hektaril. Kartuli pani ta maha šoti tehnoloogia järgi, kus kartulit ei mullata, kivid kogutakse vao põhja ja tehakse vaid keemilist tõrjet.

Sellisel kasvatamisel aga teeb veepuudus mugulatele rohkem liiga teha kui tavaliste vagude puhul.

Eesti Maaviljeluse Instituudi kartulikasvatust uuriva teadlase Luule Tartlani hinnangul on taimede kasv tänavu tagasihoidlikum ning saak sõltub rohkem kui muidu mahapaneku ajast, sordist ja kasvukohast.

“Päris suurt ringi Eestimaa kartulipõldudel ei ole ma veel jõudnud teha,” ütles Tartlan. “Need, kes varase kartuli hästi vara ja katteloori alla panid, said küll hea saagi,” teadis ta. “Neil, kes hiljem panid ja katteloori ei kasutanud, oli saak kehvem.” Teadlane on kartulipõllul märganud ka taimehaigusi.

Lehemädanik ei kimbuta

“Lehemädanikku sel aastal eriti ei ole. Et aga muld soojenes kevadel aeglaselt, tuleb ette tõusmepõletikku ja kartuli vilttõbe, viimane on selline haigus, kus kartulivartel on nagu valged püksid jalas,” rääkis ta. Luule Tartlani tähelepanekute järgi esineb mõnel põllul ka kartuli varrepõletikku, kus mulla piiril võib mädanik mugulateni minna.

“Haiged pesad tasuks üldse välja võtta,” soovitas teadlane.
Tartlani meelest pole siiski põhjust kartuli pärast eriti muretseda. “Tartumaal näiteks on kartulipõllud päris ilusad ja kasvatajad siiani rahul. “Olen märganud, et haritud linnamehed on hakanud turult erinevat sorti kartuleid ostma ja neid degusteerima.

Praegu on ju grillimine ja ühi­ne söömine kombeks. Mida roh­kem kartulisorte, seda põne­vam,” rõõmustab teadlane avalikkuse huvi üle kartuli vastu.

Kartul

• Eestis kasvab tänavu kartul 8769, Lääne-Virus 321 hektaril.
Allikas: Statistikaamet