Vinnis mõeldakse bioenergiaküla projektile

Saksamaal Göttingeni lähistel tegutsevast Jühnde bioenergiaküla koostootejaamast (esiplaanil) saavad kohalikud nii elektri kui soojuse.

FOTO: Internet

Põllumajandusdoktor Leo Saluste on mitu aastat töötanud selle nimel, et luua Vinni-Pajusti bioenergiaküla, kus elektrit ja sooja toodetakse kohapeal taastuvate energiakandjate baasil.


Mittetulundusühing Vidriku, mille projektijuht on Leo Saluste, plaanib septembris korraldada Vinnis koolituse Vinni-Pajusti bioenergiaküla loomise teemal ja põhjendada selle vajalikkust.

Teadlane selgitas, et bioenergiakülade loomise üks olulistest eesmärkidest on vähendada sõltuvust järjest kiirenevast üleilmsest energiahindade tõusust.

Tulevikule mõeldes

Leo Saluste on teinud aastaid koostööd Saksamaa ja Austria teadlastega, kes oma kodumaal aitavad asustada bioenergiakülasid. Nende loomisel on Saksamaa ja Austria kogu maailmas esirinnas.

“Peamine põhjus, et selliseid külasid luua, on traditsiooniliste kütusevarude - nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi - vähenemine ja kallinemine,” ütles ta. Teadlase sõnul otsitakse kogu Euroopas probleemile lahendusi ja ühe väljapääsuna nähakse elektri ja sooja tootmist kohapeal taastuvaid energiakandjaid kasutades.

“Praegu on Vinnis ettevalmistamisel biogaasi tootmise ettevõtte rajamine, kus toorme  tarnijateks saavad ümbruskonna farmerid ja mis töötab põllumajandusettevõtete biomassi – sõnnik, virts ja orgaanilised jäägid – baasil.”

Teadlase sõnul on bioenergia tootmise-kasutamise tsüklis kolm osapoolt: toorme tootjad-müüjad, energia tootjad ja energia tarbijad, kelleks on Vinni-Pajusti piirkonna elanikud, asutused ja ettevõtted.

Bioenergiaküla projektis osalejatena näeb teadlane soojatootjat Askoterm, osaühingut Vinni Biogaas, asutusi Vinni spordikompleks, Vinni-Pajusti gümnaasium, Vinni vallavalitsus, Vinni-Pajusti piirkonna korteriühistud jt.

Saluste on veendunud, et projekt aitab ühendada Vinni-Pajusti piirkonna ettevõtted, asutused ja elanikud säästlikult kasutama kohalikke energiaressursse, sealhulgas põllumajandusettevõtete toormeid.

“Samuti on eesmärkideks piirkonna vee ja õhu reostuskoormuse vähendamine, energiasõltuvuse vähendamine maagaasi ja kütteõlide kallinevatest hindadest,” rääkis ta.

Eeskuju Saksamaalt

Leo Saluste on külastanud ja ennast põhjalikult kurssi viinud Saksamaal Göttingeni lähistel asuva Jühnde bioenergiaküla arengutega.

“Ettevalmistusi küla loomiseks alustati 2002. aastal. Sinna rajatud elektri ja soojuse koostootejaama võimsus on 700 kWh,” tutvustas Saluste. Objekti kogumaksumus oli 5,3 miljonit eurot, sellest toetusi 1,5 miljonit euro ulatuses.
Kõige enam kulus 5,5 kilomeetri pikkuse soojusvõrgu üldisele valmisehitamisele.

Piirkonnas elab 700 inimest ja 75 protsenti majapidamistest on võrguga ühendatud. Koostootejaam on külaelanike ühisomand.

Ühingu liikme kapitaliosalus oli sisseastumisel 1500 eurot. Soojuse müügihind ühingu liikmetele on 45 eurot/MWh tunni eest. Piirkonnas on üheksa põllumajandusettevõtet 1300 hektari maaga.

Leo Saluste märkis, et Vinni-Pajusti piirkonnas on inimesi ligi 2,5 korda rohkem ja soojavõrk olemas, mis teeb bioenergiaküla arendamise lihtsamaks.

Sihtasutuse Lääne-Viru Arenduskeskus juhataja Aivar Lainjärv kommenteeris, et projektil on kindlasti tulevikku, kuid ilmselt kulub veel aastaid, kui see teoks saab. “Leo Saluste teeb koostööd Saksamaa ja Austria teadlastega, kes on niisuguste külade arendajatena maailmas esirinnas. Eestis alles tehakse tulevikuplaane selles valdkonnas ja reaalsete tegudeni jõudmiseks läheb aega,” põhjendas Lainjärv.

Vinni vallavanem Toomas Väinaste rääkis, et vald lasi põllumajandusülikooli teadlastel teha uuringu, kuidas kasutada efektiivselt ära valla territooriumil asuvates farmides tekkivat sealäga.

“Selle uuringu põhjal tekkis plaan rajada valda biogaasi tootmise ettevõte,” ütles Väinaste. Vallavanema sõnul on bioenergiaküla arendamise mõte uuenduslik ja hakkab arenema siis, kui sellel on ka kohalike ettevõtjate toetus.

Vinni vald

• 37 küla, 5 alevikku, 5323 elanikku, nendest 970 Vinnis ja 736 Pajustis.

Tagasi üles
Back