Eesti Raudtee jätab jaamaparklate hooldamise valdade õlule

Kabala raudteejaama parkla valmis koos perrooniga alles hiljuti, ent selle hooldamine käib raudteefirmale üle jõu.

FOTO: Meelis Meilbaum

Raudteeäärsete omavalitsuste juhid on hämmingus aktsiaseltsi Eesti Raudtee saadetud kirjast, milles ettevõte teatab, et lõpetab ­1. jaanuarist ooteplatvormide vahetus läheduses asuvates parklates lume- ja libedusetõrje.

Teate järgi ei tee AS Eesti Raudtee uue aasta algusest Lääne-Virumaal enam lume- ja libedusetõrjet ettevõtte haldusalal asuvates parklates Jäneda, Kadrina, Rakvere, Kabala, Kiltsi ja Rakke raudteejaama ooteplatvormide lähistel. Põhjenduseks on toodud vajadus vähendada ettevõtte kulusid.

“Niikaua kui ma vallavanem olen olnud, ei ole Eesti Raudtee raudteeäärset parklat kunagi hooldanud, seda on teinud vald,” ütles Rakke vallavanem Andrus Blok.

Vallajuhi sõnul kuulub parkimisala Eesti Raudteele osaliselt, umbes ühe kolmandiku ulatuses, ülejäänud osa omanik on omavalitsus, kuid oma maa korrashoid peaks olema tegelikkuses ettevõtte ülesanne.

“Rakkes viib ooteplatvormile 80 meetri pikkune juurdepääsutee, kas järgmisena saame teada, et ka seda ettevõte ei hoolda,” arutles vallavanem.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis samuti, et Kiltsi raudteejaama juurde jäävat parklat on hoidnud aastaid korras omavalitsus ning teeb seda ka edaspidi. “Ühe platsi puhtaks lükkamine ei ole suur töö, oleme ise ka huvitatud, et inimesed rongi peale saaksid. Kuid ettevõte võiks ikka teada, kes nende alasid hooldab,” märkis ta. Ettevõte Kadrina Kommunaal teeb raudteejaama parklas samasugust talihooldust nagu mujal alevikus.

ASi Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Liina Hallik ütles, et siiani on ettevõte lume- ja libedusetõrjet teinud. “Praegune finantsseis on aga selline, et peame efektiivselt majandama ning võimalikult palju kulusid kokku hoidma,” märkis Hallik. Kui talv ei ole väga lumine, läheb parklate korrashoid kogu Eestis maksma umbes 10 000 eurot.

Halliku hinnangul ei ole parklate korrashoid otseselt Eesti Raudtee ülesanne. Vastates küsimusele, kas parklad kuuluvad ettevõttele, lausus Hallik, et ta ei oska kohe iga jaama kohta eraldi öelda, kuid kõik need Eesti Raudtee omandis pole.

Omavalitsustele saadetud kirjale lisatud tabelis on vaid Rakvere jaamas asuva parkla kohta märge, et tegemist on võõra maaga.

“See on väga lakooniline kiri. Peame kõigepealt välja selgitama, milline ja kui suur on see ala, mida Eesti Raudtee praegu puhastab ja edaspidi mitte,” ütles Rakvere abilinnapea Rainer Miltop. Kui alale jäävad parkimiskohad või sõltub selle korrashoiust inimeste turvaline jõudmine rongile, siis teeb linn otsuse seda hooldada.

Abilinnapea lisas, et platsid ja parkimisalad, mis kuuluvad linnale, on omavalitsusel täpselt teada ning need hoitakse ka korras.

“Hämmastav, alles tänavu valmisid Kabalas uus perroon ja parkla ning nüüd selgub, et nende hooldamine käib Eesti Raudteele üle jõu,” kõneles Rägavere vallavanem Virgo Koppel ja lisas, et ilmselt tuleb platsi korrastamine korraldada vallal.

Tapa vallavanem Alari Kirt sõnas, et omavalitsustele saadetud kiri puudutas Jäneda peatuskohta. “Samas on ka Lehtses võimalik parkida,” märkis Kirt, kellele jäi selgusetuks, mis seal edasi saab.

Vallajuht avaldas lootust, et Tapa linnas jätkab Eesti Raudtee siiski nende hallata olevate alade korrastamist.

Kirt sõnas, et Jänedal piirneb parkimisala nagunii tänavatega ning iseenesest ei ole selle puhtaks lükkamine probleem. “Kuid kuidas suhtuksid inimesed sellesse, kui vald ühel hetkel ütleks, et võtame koolibussi käigust maha või paneme spordihoone kinni, sest meil on kulusid vaja vähendada?” arutles vallavanem.

Liina Halliku sõnul jätkab ettevõte siiski ooteplatvormide ning neile viivate juurdepääsuteede talvist hooldust.

Tagasi üles