Tänavune aasta lubas vaatamata looduse kapriisidele mitmel pool virulastele keskmist õunasaaki, kuid kõikidel aednikel polnud õnne, sest augustitormid rapsasid okstelt saagi ja murdsid ka õunapuid.
Tormituuled röövisid osa õunasaagist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Kesküla on Kullengal asuva 40 hektari suuruse Krooni talu peremees, kes tegeleb maheõunakasvatusega. Kuus aastat tagasi alustas Tarmo Kesküla maheõunaaia rajamist 1,5 hektarile. Praegu kasvab Krooni talu istanduses 600 õunapuud.
Polli teadlaste soovitusel valis ta haigus- ja külmakindlad sordid “Krista”, “Katre”, “Auksis” ja “Alesja”. Tarmo Kesküla rääkis, et tänavune aasta oli esimene, kui istanduses valmis esimene korralik õunasaak.
Torm viis saagi
“Kahjuks põrmustasid meie esimese suure õunasaagi lootuse hiljutised tormid,” kõneles Kesküla. Kui esimene maru jättis suurema osa ubinatest veel puu otsa, siis viimane tromb tabas otse Krooni talumaid ja õunaaeda.
“Koduõuel murdusid põlispuud ja torm räsis õunapuudelt oksi, samuti rapsas ta okstelt 90 protsenti õuntest. Õunapuualused lausa valendasid ubinatest. Istanduses kasvavad põhiliselt sügisõunad ja need ei jõudnud valmida,” rääkis ta. Mahakukkunud õuntest teeb Tarmo Kesküla mahla, et viljad lihtsalt raisku ei läheks.
Porkuni pääses kergelt
Porkuni koolil on oma õunaaiad ja ubinaid on kasvatatud aastakümneid.
Kooli direktor Tiit Leemets kõneles, et tänavune aasta annab lootust keskmisele saagile. “Kokku on koolil õunaaeda üks hektar. Vanas aias kasvavad “Antonovkad”, mis on head mahlaõunad. Nendest valmistame oma kooli õpilastele talveks mahla. Samuti kasvatame “Talvenaudingut”. Kui lapsed kooli tulevad, korjame koos õunad lattu kastidesse ja terveks talveks on maitsev kodumaine õun omast käest võtta,” kõneles Leemets.
Uuemas istanduses kasvatab kool varajase valmimisega õunasorte. “Need õunad lähevad kohe kooliaasta algul õpilaste toidulauale,” ütles Leemets. Hiljuti Virumaad räsinud tormituuled murdsid maha õunapuid ka Porkuni kooli aias, kuid õnneks pole tormikahjustused suured ja õunasaaki see oluliselt ei mõjuta.
Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse teadur Kersti Kahu kommenteeris, et tänavust aastat võib sõna otseses mõttes pidada erakorraliseks.
“Eelmise aasta suur õunasaak nõrgestas kandeealisi puid märkimisväärselt ja see on ka üks põhjus, miks vaatamata paksule lumikattele, tegi pakaseline talv paljudele õunapuudele tõsist kahju,” selgitas Kahu.
Kahjustada said aga ka nooremad õunaaiad. Kahjustusid õiepungad ning puude tüvedele tekkisid sügavad ja pikad külmalõhed, mille tagajärjel osa puid hakkas kuivama ja hukkus. Kahjustuste ulatus oli sorditi erinev.
Teadur lisas, et kevad oli hiline ja küllaltki jahe, mis soodustas kahjurite levikut.
“Kuigi enamikus suuremates õunaaedades võeti taimekaitsetööd käsile õigel ajal, tegid kohati tõsist kahju õunapuu-õielõikaja ja õunamähkur. Maheaedades, kus keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata, oli kahjustus veelgi suurem,” märkis Kahu.
Kevadele järgnes väga soe ja kuiv suvi, mille tagajärjel paljud viljaalgmed varisesid.
“Saagikust vähendasid augustikuu alguses ka tugevad tuuleiilid, mis raputasid puudelt tooreid vilju ja murdsid terveid õunapuid. Kõike seda arvestades võib selle aasta Eesti õunasaaki pidada küllaltki tagasihoidlikuks,” kommenteeris Kersti Kahu.
Õunasordid
• “Kaja”, “Koit”, “Lembitu”, “Sidrunkollane Taliõun”, “Kaari”, “Kaimo’”, “Karamba”, “Katre”, “Krista”, ”Kuku”jt.