Juhtkiri: Kinomehed rahvaliidus

Juhan Aare ning Lauri Vitsut. Foto: Toomas Huik

Riigikogu valimiste eel ei muutu parteid võitlevaks mitte ainult üksteise suhtes, vaid ebameeldivusi öeldakse lausa erakonnakaaslastele.

Ühel päeval pillavad ühe ja sama partei juhtfiguurid teineteisele süüdistusi ning järg­misel päeval kinnitavad, et probleemi ei ole. Viimastel päevadel on käärima läinud nii sotside kui ka rahvaliidu leeris, teistel erakondadel jääb vaid üle nende siseheitlusi muiates pealt vaadata.

Rahvaliidu juht Juhan Aare süüdistas pea­sekretär Lauri Vitsutit raamatupidamislikes sekeldustes ja nõudis lausa tema tagasiastumist, Vitsut süüdistas Aaret omakorda parteile tehtud videoklippide eest oma ettevõttele 177 000 krooni maksmises.

Üleöö said erimeelsused küll klaaritud ning üks on lubanud raamatupidamisest aru anda ning teine raha tagasi maksta, kuid kahtlemata on rahvaliidu niigi nõrgaks jäänud kuvand veelgi nõrgemaks muutunud.

Seda, et juhtide tüli kuidagi partei mainet kahjustas, Aare ise küll ei arva, vaid leiab, et maine on hoopis tõusuteel ning uued juhid teevad selle nimel kõvasti tööd. Tundub, et mitte just ammu rahvaliitu juhtima valitud Juhan Aare ei suuda siiski seltskonda piisavalt edukalt juhtida ja isegi kui tehakse oma televisiooni, ei krooni seda kohad uues riigikogu koosseisus.

Rahvaliidu endised aseesimehed Ene Tomberg, Kajar Lember ja Anto Liivat kutsuvad aga erakonna liikmeid üle tulema sotsiaaldemokraatide sekka.

Inimesed on aga väsinud nii korruptsioo­nist, demagoogiast kui teistest polii­ti­listest mängudest. Samas on poliiti­ku­tel raske välja mõelda enese teistest eristamiseks midagi uut, sest teist korda Indrek Tarandit ei tee.

Korruptsioon ja demagoogia ei kao tõenäoliselt kunagi sada prot­senti, kuid vähemasti demokraatlikus ühiskonnas saavad ko­danikud juhtidelt aru nõuda, ise järeldusi teha ning vastavalt valimistel käituda.