Kaks Lääne-Viru kooli alustab uut õppeaastat direktorita

Haljala gümnaasium. Foto: Meelis Meibaum

Sel sügisel alustavad direktorita tööd Haljala gümnaasium ja Roela põhikool. Õpetajate osas on aga üle aastate ootamatu olukord – Rakke kooli vabadele kohtadele kandideeris koguni 40 inimest.

Haljala gümnaasiumi direktori valimiseks moodustatud konkursikomisjon valis juulis kuue kandidaadi seast välja Eddi Tombandi ning esitas ta kandidaadina vallavalitsusele.

Vallavalitsus jättis Tombandi ametisse kinnitamata. “Teda ei kinnitatud ametisse põhjusel, et ta ei omanud vajalikku pedagoogilist ametijärku,” selgitas val­lavanem Leo Aadel.

Aadli sõnul on ametisse kinnitatud direktori kohusetäitja, kelleks on kooli õppealajuhataja Inge Laiv. Uus avalik konkurss kuulutatakse välja järgmisel aastal. “Ilmselt varakevadel,” lisas Aadel.

Kohusetäitjad

Komisjoni liikme, Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepiku sõnul oli kandidaat lugenud küll töökuulutust, aga jätnud tutvumata kvalifikatsiooninõuete määrusega.

Kandideerimisel peab kandidaat esitama kõik dokumendid, kuid seda Tomband ei teinud. “Komisjon oli liiga heatahtlik ja lasi ta teise vooru edasi, vestlusvoorus oli ta kõige tugevam,” kõneles Lepik.
Kuid ka edaspidi esitatud dokumentidega ei suutnud Tomband tõendada, et tal on pedagoogi ametijärk.

Gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded sätestavad, et direktoril peab olema kas  pedagoogiline kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö staaž ning läbitud 240tunnine juhtimiskoolitus; muu kõrgharidus ja vähemalt viieaastane pedagoogilise töö staaž, vähemalt pedagoogi ametijärk ning läbitud 240tunnine juhtimiskoolitus või kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane samaväärse organisatsiooni juhtimise kogemus ning läbitud vähemalt 240tunnine pedagoogikakursus ja 160tunnine koolijuhtimiskoolitus. Nendele tingimustele vastamist esitatud dokumendid ei kinnitanud.

Marge Lepiku sõnul on koolijuhte leida raske. “Reservi ei ole, konkurssidel käivad sageli ühed ja samad inimesed, kuid nii mõnigi hea direktor võib mõne aasta pärast otsustada loobuda või ametit vahetada.”

Eddi Tomband ise juhtunule midagi lisada ei soovinud, kuid ütles, et alates sellest õppeaastast juhib ta Ida-Virumaal asuvat Sonda põhikooli.

Sonda vallavanem Andrea Eiche kommenteeris aga vastukaaluks Haljalas toimunule, et Sonda vald nõudis kandideerimisel kõike seaduses nõutavat, Tomband vastas nõuetele ja kinnitati koolidirektoriks.

Direktori kohusetäitjaga alustab õppeaastat ka Ferdinand von Wrangell`i nimeline Roela põhikool. Täna vallavalitsuse istungil kinnitatakse Vinni vallavanema Toomas Väinaste sõnul kohusetäitjaks Maret Tralla. “Ta on koolieluga väga kursis, ta on olnud koolis nii õpilane, õpetaja kui õppealajuhataja,” lisas Väinaste.

Koolidirektor Ilmo Jaanimägi otsustas koolijuhi ametist loobuda, kuid Väinaste sõnul ei jää ta hariduselust kõrvale ja annab ka edasipidi Vinni-Pajusti gümnaasiumis inglise keele tunde.
Uus koolijuht on aga sellest õppeaastast Vohnja lasteaias-algkoolis - seni samas õpetajana töötanud Õnne Kiviperk.

Palju soovijaid

Õpetajate poolelt on olukord aga rõõmustavam. 30 aasta jooksul, mis Marge Lepik on hariduseluga seotud olnud, pole nii vähe õpetajaid kunagi otsitud. “See on esimene aasta, kui ei otsita massiliselt õpetajaid,” ütles ta. Peamiselt otsitakse füüsikuid, eesti keele ja inglise keele õpetajaid ning poiste tööõpetuse õpetajaid.

Rakke gümnaasiumil oli teistega võrreldes puudu erandlikult palju töötajaid: seitse aineõpetajat ja huvijuht. Kooli direktor Nele Lavrikov rõõmustas, et kõik õpetajad ka kooli alguseks leiti. Tedagi üllatas sellesügisene olukord. “Üllatavalt lihtne oli leida õpetajaid, neile kohtadele esitati kokku 40 avaldust ja oli, mille vahel valida,” ütles ta.

Kadrina keskkool otsis inimest, kes asuks valikaine “Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused” koordinaatori kohale, arendaks infotehnoloogia valdkonda ja tegeleks e-koolile üleminekuga, ning füüsikaõpetajat, sest senine õpetaja hakkab tööle osalise tööajaga. “Läbi raskuste on meil õpetaja klassi ees,” tunnistas direktor Arvo Pani, kelle sõnul tegeles ta füüsikaõpetaja kooli saamisega juba pea aasta. “Neid inimesi lihtsalt pole. See on mõtlemise koht juba riigi tasandil, miks ei minda füüsikat õppima ja miks ei jõua need noored kooli.” Pani arvates võib varsti tabada koole ka matemaatika- ja loodusõpetuse õpetajate põud.

Rakvere gümnaasiumi direktori Aivar Pardi sõnul on tööjõuturgu mõjutanud majanduslik olukord. “Pole nii palju muudesse sfääridesse minejaid kui varem,” ütles ta. Tema sõnul on olnud aastaid, mil on olnud palju liikumist, otsimist, kuid kooliõpetaja amet on praegusel ajal üsna kindel amet.  Kool otsis inglise keele, eesti keele ja poiste tööõpetuse õpetajat ja kõik ametikohad täideti.
“Õpetajate koormus on aga teine teema. On mitmeid, kes sõidavad koolide vahet, samas on ka neid, kel on ülekoormus ja kes pole nõus tunde ära andma,” võttis Marge Lepik kokku.

Õpetajad

• Kahes ja enamas koolis töötavaid õpetajaid on 60 ringis.
• Kokku on Lääne-Virumaal õpetajaid alla tuhande.