Angela Olt: kahetsen kokkuleppemenetlusega nõustumist

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Angela Olt.
Angela Olt. Foto: Teet Suur

Viru Maakohus sõlmis tänavu 27. juulil kokkuleppemenetluse MTÜ Jeeriko juhatuse endise esimehe Angela Oldiga. Selle kohaselt tunnistas Olt, et on kasutanud MTÜ vara isiklikuks tarbeks. Praegu kahetseb naine kokkuleppega nõustumist ja ütleb, et raha kulus siiski MTÜ tegevusteks.

Angela Olt, kohtuotsus ütleb, et olete kasutanud kahe aasta jooksul 369 140 krooni ulatuses MTÜ Jeeriko rahalisi vahendeid tasumiseks kaupade ja teenuste eest, mis ei ole seotud MTÜ sihipärase tegevusega. Milleks see raha kulus?

Näiteks loeti mittesihipäraseks tegevuseks seda, kui meie töötajate supervisoon toimus spaas. Ometi olid kohal töötajad, psühholoog, töö toimus.

Meil ei olnud seal pidu.

Teine asi, mida peeti mittesihipäraseks, olid toidukaubad. Meil on supiköök ja millegipärast on arvamus, et peaksime toidu tegema loomsetest jäätmetest. Teinekord on lõhe või forell odavam kui liha, näiteks.

Suur osa sellest summast on kulunud ka kütusele. Kuidas on reguleeritud kütuse kasutamine Jeeriko tegevuses?

Iga projekti puhul, vahel on neid korraga neli-viis, on ette nähtud kütusekulu. Teinekord kasutab kütust ka arvutispetsialist või võlanõustaja, kellele pole seda otseselt ette nähtud.

Aga kui võlanõustaja peab sõitma maakonna teise otsa nõustama, siis pean selle kütuse võimaldama.

Kui ma toon naise varjupaika, siis ma ei saa kirjutada, et võtsin ta peale Koidula 1, ma saan väga ebamääraselt kirjutada. Kui vald tema eest ei tasu – ja reeglina ei tasu, tihtipeale just selle pärast, et naine on väikesest vallast pärit - ja kui peaksime valda teatama, siis teavad seda kõik.

Lisaks on koosolekud ja koolitused Tallinnas, vahel kaks või kolm korda nädalas. Ma võin väga vabalt sõita tööle bussiga, sest mu kodu juurest läheb buss ja tuleb tagasi, aga kutse (koduvägivalla tõttu kannatavalt naiselt - KK) võib tulla iga hetk, pealegi on vaja vedada toitu ja materjale.

Süüks pandi mulle ka seda, et asutus maksab kinni mu auto tehnohoolde. Ma pean seda õiglaseks. Sest Jeeriko tööks on kasutada kaks minu isiklikku autot - ise maksan liisingut, kaskot ja kindlustust. Mu autos on oksendatud, see on verega koos olnud jne, sõidan aastas 60 000 kilomeetrit töösõite.

Ma leian, et on õiglane, et vähemalt hoolduse eest maksab asutus, sest mu auto on kasutada tasuta.

Kohtuotsuses on kirjas, et on tasutud naiste varjupaiga korteri arveid, aga tegelikult elas seal teie tütar ja seal korteris varjupaigateenust ei pakutud.

Me oleme saanud naiste varjupaiga korterid nullüürile. Me ei maksa nende eest üüriraha, kuid maksame kommunaalmakseid.

Kuna varjupaiga korterite aadresse ei ole igaühel vaja teada, ei ole vaja teada ka politseil, nagu aeg on näidanud. Tütre korteri eest maksmine oli peitearve – maksin ametlikult tütre korteriarve, aga tegelikult pidasime selle eest kahte korterit Rakveres.

Meil on varjupaigas kaks korda olnud ka politseinike naised ja mulle on kaks korda avaldatud väga suurt survet, et teada saada, kus need korterid on ja kas teatud naised on varjupaigas. Aga ei ole mõtet väikeses Eestis pidada varjupaigakorterit, mille aadressi võib põhimõtteliselt igaüks välja uurida.

Kui palju on üldse Viru naiste varjupaigaga seotud inimesi?

Öösiti lähen väljakutsele mina. Peale minu on kolm inimest, lisaks psühholoog, perenõustaja, võlanõustaja, kriisinõustaja.

Palju praegu varjupaigas naisi on?

Kolm.

Palju on varjupaigakortereid?

Praegu on kaks. Väga raske on leida nullrendiga kortereid. Ja aeg-ajalt mõni naine ütleb oma mehele aadressi ja see levib ning tullakse ukse taha kolkima. Ja siis tuleb otsida uus korter.

Samuti oli süüdistus, et omastasite renoveerija tööriistad. Kuidas kommenteerite?

Kriminaalhooldusalused saavad teha Jeeriko juures oma töötunde. Üks neist kurtis, et tunde vähe ja raha vähe, ning pakkusin, et võib minu kodus tööd teha. Natuke ta tegi ja rohkem ei tulnud.
Võtsin ta tööriistad ja viisin Jeerikosse. Mõne aja pärast ta helistas ja nõudis, et ma paneks tunnid kirja. Mina keeldusin. Ma ei ole mitte kunagi mitte kellelegi ühtegi tundi niisama kirja pannud. Oma asjadele ta lihtsalt järele ei tulnud.

Sõlmisite kokkuleppemenetluse ja olite nõus süüdistusega.

Politsei ütles mulle, et olen nii palju Jeeriko nimel vaeva näinud, inimestel on abi vaja, kui te ei nõustu kokkuleppega, siis ei jää kivi kivi peale.

Mõtlesin, et tõesti, ühelt poolt töötab Jeerikos palju inimesi ja teisalt saavad paljud inimesed abi. Anti ka mõista, et mu vanem tütar töötab kaunis mainekal kohal ja teda mõjutaks mu mittenõustumine.

Kuigi üks juhatuse liige ütles, et võta end käsile ja võitle, ei olnud mul seda jõudu.

Mis mulle aga kummaline tundus, oli see, et mu telefonikõnesid kuulati pealt. Arvan, et ühe lihtlabase varga kõnesid ei peaks pealt kuulama. Ja mis puutub kütuse üleliigset kulutamist, siis peaks see olema ju maksuameti, mitte politsei rida. Mulle tundub see kõik kummaline. Ja ma ei tea selle kõige tagamaasid.

Üks, mis mind paneb imestama, on ka see, et kohtuotsus ütleb, et olen kõrvaldanud ligi 400 000 krooni, kuid samas ei võeta minult ära õigust projektidega tegeleda.

Kas kahetsete, et sõlmisite kokkuleppemenetluse?

Jah. Ma tahan teada, mis oli selle taga. Olen palganud advokaadi.

Miks te kohe advokaati ei võtnud?

Olin kindel, et ma ei ole süüdi. Ja mäletan, et politsei kutsus mind ülekuulamisele ja märkis, et võite advokaadi kaasa võtta, aga kui ei võta, on hästi.

Miks ikkagi otsustasite kokkuleppemenetluse kasuks, kui ütlete, et ei ole süüdi?

Läksin kokkuleppemenetlusele, sest ei tahtnud, et teised inimesed ja Jeeriko projektide tegevused minu pärast kannataksid.

Aga täna ma väga-väga kahetsen, et seda teed läksin. Arvan, et algusest peale oli täpselt teada, mida tahetakse saavutada.

Ükskõik mis hinnaga, aga süüdi ma pean olema – olen võtnud raha oma tarbeks. See summa on aga nii suur, et kui võtta see Jeerikost ära, siis ei oleks olnud võimalik neid tegevusi seal läbi viia, mis viidi.

Te olite päri ja maksate 400 000 krooni tagasi.

400 000 on väga suur raha, aga kõige kummalisem selle asja juures on, et see ei ole puudu.

Jeeriko rahastus tuleb projektidest, müüdavatest teenustest ning valla eelarvest. Kui kahe ja poole aasta jooksul on 400 000 kõrvale pandud, siis teeb see iga kuu umbes 15 000. Kui ma oleksin selle raha kõrvale pannud, kust ma oleksin saanud siis raha näiteks projektide omaosaluse jaoks?

Kui arvata, et Jeeriko teenib iga kuu mitukümmend tuhat, siis nii see ei ole. Ma rõhutan: raha ei ole puudu, kõik teenused on saadud, toiduained on ostetud. Ma pean ostma varjupaiga naistele peavalurohtu ja nende lastele mähkmeid, kui vaja, ka vitamiine.

Need on just need asjad, mida politsei nimetas mittesihipärasteks?

Jah.

Mida te kavatsete edasi teha?

MTÜ Jeerikos olen lihtliige, tõenäoliselt kirjutan edasi projekte, mida teised ellu viivad. Juhtivatelt kohtadelt olen tagasi astunud. Kuigi vahel on tunne, et paneks Jeeriko ukse enda jaoks kinni, sest ma oskan ju teha ka muid asju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles