/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
Eile arutati Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja väljasõiduistungil Rakveres kolme inimese kaebust Rakvere linnavolikogu otsuse peale ühendada Rakvere vene gümnaasium Rakvere gümnaasiumiga.
Vene gümnaasiumi sulgemisotsus viis Rakvere linna kohtuteele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnavolikogu otsustas vene gümnaasiumi teise kooliga ühendada ehk sulgeda selle aasta 17. veebruaril peetud istungil.
Sammu põhjendati asjaoluga, et õpilaste vähesus on oluliselt vähendanud õppeasutuse kasutuses oleva raha hulka ning väikestes klassides ei ole võimalik tagada kvaliteetset ja valikuvõimalusi pakkuvat tänapäevast õpet.
Enne istungit anti volikogule kiri 421 inimese allkirjaga, kes olid kooli sulgemise vastu. Samuti oli vene gümnaasiumi sulgemise vastu kooli hoolekogu.
Volikogu otsuse seaduspärasuse vaidlustasid Jelena Mihhejeva, Kristina Rubinova ja Rakvere linnavolikogu keskerakonna fraktsiooni kuuluv Oleg Bõkov.
Eile kohtus kaebajaid nõustanud ja esindanud Sergei Seredenko selgitas Virumaa Teatajale, et Rakvere linnavolikogu otsus ei ole faktiliselt ega õiguslikult põhjendatud, nagu seadus seda nõuab.
Ka ei olnud enne otsustamist tehtud korralikku haldusmenetlust ehk inimesi kooli sulgemise asjus küsitletud.
Vaidlused on olemata
Analoogne juhtum oli mõni aasta tagasi Tartus. Seredenko viitas Tartu linnavolikogu otsusele, mis oli viis lehekülge pikk.
Seal olid faktilised põhjendused olemas ja kohtus toimus sisuline vaidlus.
Rakvere linnavolikogu otsus on poolel leheküljel ja Sergei Seredenko hinnangul saab kohtus kõne alla tulla vaid protsessuaalne ehk juriidiline vaidlus.
Seredenko rääkis kohtusaalis, et Loksa linnavolikogu otsustas samuti sulgeda vene gümnaasiumi, kusjuures volikogu 15 liikmest 14 olid selle poolt.
Kõik pooldajad kuulusid keskerakonna fraktsiooni.
“Ma ei eita, et Rakveres on majanduslik taust olemas – riigi majanduslikku seisu teavad kõik,” sõnas Seredenko ja lisas, et Rakveres on tegemist pigem halduse kriisiga.
“Ei ole nii, et paneme kooli kinni ja kõik. Inimestega tuleb rääkida, arutleda,” ütles esindaja.
Rakvere linnavolikogu ja vene gümnaasiumi hoolekogu liige Valeri Vaselenko rääkis, et kui volikogu istungil tegi keskerakonna fraktsioon ettepaneku küsimust arutada, siis oli üks oponentidest öelnud, et enne otsustame ja küll pärast on aega arutada küll.
Eile kohtus peetud istungil pakkusid kaebajad Rakvere linnavõimudele kompromissi võimalust, mida pooldas ka Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Ülle Polluks, viidates Euroopas tavaks saanud haldusmenetlusele.
Lepiti kokku, et kaebajad esitavad linnavõimudele kompromissettepaneku hiljemalt 10. septembriks.
Kaebus võetakse tagasi, kui linnavolikogu vene gümnaasiumi sulgemist puudutavat otsust oluliselt täiendab. Näiteks lisab otsusele faktilise aluse, garantiid.
Võimalus kompromissiks
Protsessi osapooled peavad teavitama kohut hiljemalt 1. novembriks, kas kompromiss on võimalik või jätkatakse kohtuteed.
Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ei soovinud protsessi kommenteerida, kuni see leiab lahenduse.
“Kooli jätkamine või mittejätkamine on linnavolikogu ainupädevuses, kohus saab otsustada, kas me oleme teinud otsuse kõiki seaduseid järgides, osapooli teavitades, kõiki asjaolusid piisavalt kaaludes,” lisas ta.
Juhkami selgitas, et veebruaris saavutati kompromissotsus, et ümberkorraldamine saab teoks 2011. aasta augusti lõpuks, mitte algavast õppeaastast.
“Seega kohtuasi seda ei takista, ongi parem, vaidleme kõik asjad selgeks ja teeme lõppotsused ära, mis vaja,” võttis ta kokku.
Abilinnapea Ain Suurkaev lisas, et majanduslikult oleks kooli jätkamine eraldi põhikoolina väga raske.
Gümnaasiumiharidust vene gümnaasiumi päevaõppes ei saa Rakveres juba praegu.
“Rakvere linn osutab pea poole ulatuses teenust teistele omavalitsustele,” viitas Suurkaev sellele, et vene gümnaasiumis õpib palju teiste omavalitsuste lapsi. Samas ei tohi linn Suurkaevu sõnul teistelt omavalitsustelt koolituskulude katteks raha küsida.
Lisaks õpetajate palgale on raha vaja ka investeeringuteks, õppevahenditeks.
“Tugevas struktuuris on seda selgelt lihtsam teha. Iseseisev kool tähendaks iseseisvat bürokraatiat, iseseisvat juhtimist, mis kõik on kulu,” võttis ta kokku.
Õpilased
Praegune Rakvere vene gümnaasiumi hoone on valminud 1963. aastal ning projekteeritud 800 õpilase tarvis.
Kui 2002. aastal õppis koolis 282 õpilast, siis k.a 27. augusti seisuga on EHISe andmetel õpilaste arv 100. I klassi läheb sel aastal 11 last.