Virumaa Teataja kirjutab täna lasteaedadest, mille remonti ei ole 1. septembriks lõpetatud. Lasteaiarühmad on jagatud mitme asenduskoha vahel ning on püütud leida ajutisi lahendusi.
Juhtkiri: Venivad remondid
Paraku on haridusasutused niisugused hooned, mis on suurema osa aastast pidevalt kasutuses ning kus ulatuslikku remonti saab teha vaid suvepuhkuste ajal.
Kui aga juhtub, et ehituse käigus tahetakse veel projekti muuta, kuid selle jaoks ei ole vajalikke materjale kohe võtta, nagu juhtus Kungla lasteaiaga, kipub tööprotsess venima ja tulebki leida rohkelt kompromisse asutuse igapäevase töö korraldamiseks.
Peale lasteaedade on venimas remonditööd ka mitmes koolis. Kui ehituse maht on väga suur ja tähtajad juba ette teadaolevalt ei mahu paari suvekuu raamidesse, on üks asi. Teine asi on, kui töö lihtsalt suurema osa ajast seisab, nagu näiteks Rakvere reaalgümnaasiumi puhul.
Terve mõistus tõrgub üsna tihti mõistmast, mis toimub meie ehitajatega. Riigihanke võitnud ettevõtted pakuvad tavaliselt tavatult odavaid hindu, et ainult tööd saada. Ning sageli palgatakse alltöövõtjaid, kes omakorda töödega õigel ajal toime ei tule. Nii jäävadki koolide ehitused pooleli ning õpilased peavad teadmisi omandama värvilõhna ja krohvitolmu sees.
Tegemist on viimaste aastate probleemiga. Kuigi töövahendid lähevad aina täiuslikumaks ja materjalid uhkemaks, mis peaks kogu protsessi kiirendama, kiilub kusagil midagi kinni.
Riigihange on salakaval - vastu tuleb võtta odavaim tingimustele vastav pakkumine, aga viimasel ajal on need pakkumised liigselt alla omahinna ja nii tuleb koolil lõpuks veel pealegi maksta, et üldse kunagi hoone või staadion niivõrd korda tehtaks, et lapsed ulualla ja sportima pääseks.
Nii et on viimane aeg vaadata ümber riigihanke seadused, anarhia ehituses hakkab liiga teravaks paisuma.