Sel sügisel alustab Lääne-Viru kõrgkoolide erinevates õppeastmetes kokku üle 400 uue tudengi, kellest suur osa on pärit siitsamast. TULE-programm tõi haridusteed lõpetama 13 tudengit.
Lääne-Virus alustas üle 400 õppuri tudengipõlve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Viru rakenduskõrgkooli õppeprorektori Merje Vaide sõnul on kooli vastuvõetute üldarv esialgu 400. Nii paljud on ka teatanud, et tulevad õppima, esmakursuslasi on nendest 307.
Majanduslikult raske olukord on suurendanud huvi õpingute vastu. “See pole kindlasti müüt, õppida soovijaid on rohkesti - avaldusi oli sellel vastuvõtuperioodil 1200, eelmisel aastal 1000, aga siiski eelistatakse tasuta õppimisvõimalusi,” lisas ta.
Soositakse aga kaugõpet: vastuvõetute hulgas on kaugõppes õppijaid 276 ja päevases 124.
TULEga kooli
Kõige rohkem avaldusi esitati sotsiaaltöö (357), majandusarvestuse (301), kaubanduse (208) ja ärijuhtimise (199) erialale. “Suurim konkurss oli ärijuhtimise erialale, sest seal on riiklikke õppekohti kõige vähem - 15 kohta, avaldusi kokku 90,” kõneles Vaide.
“Vastuvõtu tulemustega võib rahule jääda, soovijaid oli rohkem, kui vastu võtta suutsime,” lisas ta.
Kõiki rakenduskõrghariduse õppekavasid uuendati Vaide sõnul eelmise õppeaasta jooksul ja need on vastavuses kõrgharidusstandardiga. “Ärinduse ja halduse õppekavagrupis läbisime eelmisel õppeaastal üleminekuhindamise. Sisuliselt tähendab see, et meil on õigus selles valdkonnas avada uusi õppekavu, luua uusi spetsialiseerumisi ning anda õppijatele rohkem ja paindlikumaid õppimisvõimalusi,” selgitas Vaide.
Lääne-Virumaalt on pärit umbes pooled rakenduskõrgkooli tudengid. Kokku on koolis 1200 õppijat.
Sel aastal saavad TULE-programmi abiga kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes katkestasid oma õpingud õppeaastatel 2003/2004 – 2008/2009 ning kellel on läbida mitte rohkem kui pool õppekavast. Programmis osales ka rakenduskõrgkool.
Rakenduskõrgkoolil oli võimalus võtta vastu 14 tudengit, rakenduskõrghariduse katkestanut. “Võtsime vastu 13, võimalus on veel tulla sotsiaaltöö eriala katkestanutel. Soovijaid oli parasjagu, 20 tükki, mittevastuvõetud ei vastanud programmi nõudmistele,” rääkis Vaide.
Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis toimus üliõpilaste vastuvõtt nii bakalaureuse- kui magistriõppesse. Alushariduse pedagoogi erialale, mida õpetatakse nii päevases kui kaugõppes, oli ühele päevaõppe tasuta kohale neli kandidaati.
Kolledži vastutava sekretäri Külli Vilepilli sõnul võeti vastu 12 tudengit tasuta ning kolm tudengit tasulisele õppekohale. Kaugõppesse asus eriala omandama 33 üliõpilast.
Ka kolledžis kasutatakse usinalt võimalust õppida kaugõppes. Hetkeseisuga ongi Rakvere kolledžis 261 üliõpilast, kellest statsionaarses õppes 48 ja kaugõppes/tsükliõppes 213 tudengit.
“Alushariduse pedagoogi eriala kaugõppevorm on aasta-aastalt populaarseim, kuhu avaldusi esitatakse,” lisas ta. Sotsiaalpedagoogikat asub kaugõppes õppima 16 tudengit.
Riigiteaduste tudeerijaid on magistriõppes 11. “Seega võeti käesoleval suvel vastu kokku 75 uut tudengit,” ütles Vilepill. Ligemale pooled kolledži tudengitest on pärit Lääne- või Ida-Virumaalt.
Mainori kõrgkoolis on vastuvõtt sellel aastal olnud võrreldes eelmisega stabiilne. “Rakveres on mõni üliõpilane hetkel vähem, kuid vastuvõtt on avatud veel terve septembrikuu,” rääkis kõrgkooli Rakvere õppekeskuse juhataja Mare Vassiljev.
Tudengite arv on koolis 105-110, neist esmakursuslasi 20. “Sisseastunud üliõpilaste vanus on tõusuteel. Enam ei ole ülekaalus verivärske gümnaasiumi lõpetanu, vaid õppima asub rohkem juba tööeas inimesi,” lisas Vassiljev.
Rohkem mehi juhtideks
Mainori kõrgkooli eripära on see, et eriala avatakse ka siis, kui seda soovib omandada vaid üks tudeng. “Nelja instituudi - ettevõtluse, juhtimise, infotehnoloogia ja disaini instituudi - tudengid õpivad esimesel kursusel koos üldainete majandusploki aineid. Erialaaineid minnakse omandama aga Tallinnasse või Tartusse,” selgitas Mainori kõrgkooli Rakvere õppekeskuse juhataja Mare Vassiljev. Instituudi piires valib üliõpilane oma eriala esimese kursuse lõpus.
Tänavuse vastuvõtu põhjal otsustades on huvi IT-erialade vastu taas tõusnud.
“Infotehnoloogia on eriala, kus on võimalik asuda riigieelarvelisele kohale, ja Rakvere üliõpilaste hulgas on igal aastal ka nendele kohtadele õppima asujaid olnud.” Jätkuvalt on Vassiljevi sõnul huvi ettevõtluse ja ka juhtimise erialade vastu. Uus suund on juhtimise instituudis büroojuhtimine.
“Rakvere õppekeskuse põhjal saan öelda, et meeste seas on teadvustumas juhtimise erialade vajadus. Meil asub juhtimist õppima vaid üks naine. Varasematel aegadel on valinud selle valdkonna siiski rohkem naised, kelle keskele satub ka mehi,” rääkis Vassiljev.
Kõige uuemad erialad on koolis disainiga seotud.
“Disaini instituudis õpitakse neli aastat ja selle õppeaasta kevadel on kõrgkoolil võimalik saata ellu esimene lend. Peab ütlema, et tänavu oli juba tunda elavamat huvi selle instituudi erialade vastu,” kõneles õppekeskuse juhataja.
Ka magistriõppest huvitutakse järjest rohkem, siiani toimub magistriõpe siiski vaid Tallinna õppekeskuses.
• TLÜ Rakvere kolledžis alustas õpinguid 75, Mainori kõrgkoolis 20 ja Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis 307 uut tudengit.