Tõnis Lukas: See sügis tõi koolidele hulganisti muudatusi

Tõnis Lukas Foto: Arvet Mägi /Virumaa Teataja

On heaks kiidetud uued õppekavad, nii nagu ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Nüüd jääb üle uued suunad ja võimalused sujuvalt ellu viia.

Kõige olulisemaks osaks on uudne käsitlus õppekavast. Nimelt on alates rakendumisest 2011. aasta sügisel põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad eraldatud.

Kui gümnaasiumi puhul pidasime oluliseks noortele senisest suurema valiku andmist, mis väljendub kohustuslike kursuste arvu vähenemises ning valikkursuste osakaalu tõusus, siis põhikooli puhul võeti üheks eesmärgiks õpilaste koormuse vähendamine, mis väljendub ainesiseste mahtude kokkutõmbamises ja maksimaalse nädalatundide arvu vähenemises 34-lt 32-le.

Kooli ülim eesmärk on õpilaste ettevalmistamine järgnevateks otsusteks ning mõnusa keskkonna loomine, selleni jõudmise nimel peavad koolid ka pingutama. Koolidele tehakse uue seadusega selleks ettekirjutusi.

Näiteks tuleb põhikoolilastele pöörata rohkem individuaalset tähelepanu, seega üle 24, erandjuhtudel üle 26 õpilasega klasse enam moodustada ei tohi.

Gümnasistidele luuakse aga tingimused, kus nad saavad oma huvide ja vajaduste järgi end edasiõppimiseks ette valmistada. Selleks tuleb alates 2013. aasta sügisest kõigis koolides pakkuda kolme erinevat valikulist õppesuunda.

On loomulik, et näiteks matemaatika süvaõppega koolis peaks olema võimalik lisaks võetud loodusainete kõrval õppida kohustuslikust määrast rohkem võõrkeeli, aga miks mitte emakeelt. Samuti võib võõrkeelekallakuga koolis õpetada ühes valiksuunas võõrkeeles sotsiaalaineid, teises loodusaineid.

Erinevad õppesuunad saadakse kombineerides omavahel viie ainevaldkonna valikkursusi. Need on keel ja kirjandus, võõrkeel, matemaatika, loodusained, sotsiaalained.

Kannapööret see ei tähenda. Õpetajad neile ainetele on iga kooli kohustuslikus “repertuaaris“ niikuinii olemas.
On levitatud eksiarvamust, et selleks on tarvis kolme paralleelklassi. Seda on tahtmisel võimalik teha ka ühe klassi puhul, andes selle piires õpilastele valikuvõimalusi.

Sügisest jõustunud seaduse alusel võib kool teha otsuseid vabamalt. Ka hu­vikoolis või teises üldhariduskoolis õppimist võidakse arvestada õpetatava osana. Tingimuseks on, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

Nüüdsest võib õppetunde läbi viia erinevates vormides. Nendeks on näiteks loengu, individuaaltunni, konsultatsiooni, e-õppe ja õppekäigu vormid. Tundide eesmärgiks on aga õppematerjali läbimine ning see peab toimuma keskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.

Samuti loobutakse eraldiseisvate eksamiperioodide ning vaheaegade kehtestamisest. Lõppklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva ning lõpueksamipäeval ja kahel sellele eelneval päeval tunde ei toimu. Eksamipäev ning kaks sellele eelnenud päeva arvatakse õppepäevade hulka. Omavalitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada üldlevinust erinevad vaheajad.

Põhikooli I ja II kooliastmel võib kooli soovil õpilase hindamisel kasutada ka sõnalist hinnangut. Selliste hinnangute andmine määratletakse kooli õppekavas.

Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt II kooliastme lõpuks tuleb sõnalised hinnangud teisendada viiepallisüsteemi.
Kui koolis on hariduslike erivajadustega lapsi, võib neile luua eraldi õpperühmi.

Et õpilased võivad vajada ka näiteks logopeedi, sotsiaalpedagoogi või psühholoogi tähelepanu, tuleb selline võimalus kõikjal luua, mis ei tähenda, et igas konkreetses koolis peaksid olema loodud vastavad täisametikohad. Võimaluste loomist saab koordineerida nii ühe omavalitsuse koolide vahel kui laiemalt.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus loob palju uusi võimalusi ja jagab ka vastutust ühiskonnas, et kogu koormus meie laste heaolu loomisel ei langeks ainult kooli õlule. Samas tuleb tähele panna, et uuendused ei ole tehtud lihtsalt niisama, vaid silmas pidades õpilaste ja õpetajate soove ja vajadusi. Selleks, et koolirõõm oleks võimalik.

Head uut õppeaastat kõigile!