Juhtkiri: Ausat suhtumist

Euro. Foto: Caro / Scanpix.

Eile ilmus avalikkuse ette teave, et toiduainetega kauplejad on sel aastal tõstnud marginaali ehk kaupluse juurdehindluse keskmiselt 20% peale ja toidukaupade hinnatõus on olnud kiirem, kui spetsialistid ennustasid.

Statistikaameti andmetel on kaubad eel­mise aasta augustiga võrreldes kolm protsenti ja teenused 2,8 protsenti kallimad.

Mitmed kaupmehed on hindu tõstnud  aegsasti enne euro tulekut, kindlustamaks endale tagalat, et mitte näidata end halvas valguses, justkui oleks nad seoses euro kasutusele võtmisega hindu kergitanud.

Euro iseenesest ei ole koll ja pole mingit põhjust, miks selle tulek peaks hindu tõstma. Pigem peaks euro hoopis hindu langetama, ehkki ülimalt vähe, sest euro kasutamine muudab väiksemaks rah­vusvahelistele pangatehingutele kuluvad summad.

Erinevatel põhjustel on hinnad enne eurot tõusnud ja langenud ning nii sünnib ka pärast seda. Küll mõjutab hinnamuutust naaberriigi otsus viljaekspordi kohta, küll elektri- ja naftahind.

Mitmed firmad on liitunud kampaaniaga, milles osalejad euro tulekul hindu ei tõsta. Samas ei saa anda garantiid, et mõne aja pärast siiski kaupade ja teenuste hinnad ei tõuse, sest hindu mõjutavaid muid faktoreid on küllalt. Pigem on siiski tegu konstateerimisega, et oleme ausad ja ei kasuta ära võimalust hinnale otsa panna.

Tuleb tõdeda, et meie maakonna kaupmehi ettevõtmisega liitujate ridades napib ja üle 200 ettevõtte pole ka kindlasti suur osa Eesti firmadest. Küll võiks firmad kasutada kampaaniat maine kujundamise vahendina, andes ühtlasi kindlust tarbijaile.

1. jaanuar pole kaugel ja euroga harjumine nõuab oma kõigilt - nii tarbijalt kui kaupmehelt. Ausat suhtumist ja mõistlikkust eeldatakse kõigilt, ka lubadust kinnitava märgita.