Rakke inimesed peavad võitlust tuvidega

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuvid on Rakkes Oru tänaval asuva kortermaja pööningul elanud alates maja valmimisest 1980. aastal.
Tuvid on Rakkes Oru tänaval asuva kortermaja pööningul elanud alates maja valmimisest 1980. aastal. Foto: Margus Ansu.

Viie Rakke kortermaja elanikud on hädas arvukate tuvidega, kes elutsevad pööningutel. Lindudest tahetakse sellel sügisel lahti saada.

Rakkes Oru tänaval asuvad kortermajad, mis valmisid umbes kolm aastakümmet tagasi. Elanikud mäletavad, et peatselt pärast majade valmissaamist kolisid sinnakanti ka tuvid.

Praeguseks on tuvide asurkond Oru tänaval sedavõrd suur, et mõnel pööningul on nende sõnnikut poole meetri jagu, tuvid liiguvad pidevalt tuuleavadest sisse-välja, lakkadest on leitud sadu linnulaipu ning õhtuti istuvad kutsumata külalised suurte seltskondadena majakatustel.

Oru tänaval elavad naised rääkisid, et kooselu lindudega pole just meeldiv. Üks kolmandal korrusel elav naine sai ehmatuse osaliseks, kui pööningult sadas tuppa pool ämbritäit sõnnikut.

“Tuvid lendavad vastu akent mürts ja mürts. Lihtsalt võimatu. Lasevad klaaside ja aknapleki peale,” kirjeldas kohalik.

Ühe kortermaja elanik Vambola ütles, et ei mäletagi aega, mil üldse poleks tuvid elamute juures askeldanud.

“Elan siin sellest ajast, kui need majad valmis said, 1980. aastast. Tuvid on siin olnud, elanud ja surnud kogu aeg,” rääkis mees ja lisas, et alguses neid seal nõnda palju ei olnud.

Sõnnik toas

Rakke valla kommunaalasutuse keskkonnaspetsialist Anne Leissoo ütles, et tuvide hulk on ületanud igasugused piirid. “Majade katused on väga vanad ning osa laudu mädanenud. Järjest on tekkinud juurde lennuavasid. Katuse all on neil väga soodus pesi teha,” rääkis Anne Leissoo.

Leissoo hinnangul on olukord kõige hullem Oru tänava majas number 4, kus augusti lõpus mõõdeti sõnnikukihi paksuseks 45 sentimeetrit. “Igal kevadel on püütud tihendada tuulekaste, et linde nii palju sisse ei saaks. Tuvi aga lükkab ka ette pandud eterniiditükikesed ära ja lendab ikka sisse,” kõneles Anne Leissoo.

Teravnenud probleem

Eriti teravalt kerkis Rakkes tuvide probleem esile sel suvel ning seda mitmel põhjusel.

Esiteks lõhkus torm katuseid ning kuna neid oli vaja nagunii parandada, otsustati, et nüüd on parim aeg ka pööningud korda teha ning sulgeda sissepääsud tuvidele.

Anne Leissoo sõnul nendes majades, kus katused korras ja lakad kinni, tuvidega probleeme ei ole.

Tuvide teema tõstis üles ka ühes Oru tänava majas elav soome rahvusest kunstnik ja pillimees Timo, kes on veendunud, et tuvisid tapetakse. Mees on esitanud sellesisulisi kaebusi nii politseile, loomakaitse seltsile, Lääne-Virumaa veterinaarkeskusele ning mujale, kuid seni pole ükski ametkond kinnitanud, et keegi tuvisid hukkaks.

Timo tegi pärast 8. augusti tormi, kui ta lahedamalt katusealustes liikuma pääses, nelja maja pööningule tuvide tarvis avad ning avas ühel pööningul akna, sest oli mures, et tuviemad ei pääse poegade juurde.

Majaelanikud sulgesid juurdetekitatud augud, kuid see on meest veelgi enam veennud, et tuvidele tehakse liiga.

“Tuulekaste ja avasid, kust linnud enne liikuma pääsesid, ei ole keegi sulgenud,” selgitas Leissoo, kelle sõnul ei ole lindude liikumine takistatud.

Majade elanikud on samuti üsna kindlad, et sajad tuvid ei surnud pööningutel kellegi kätetöö tagajärjel, vaid paljud neist hukkusid tormiga. Muist olid surnud ka varem loomulikku surma.  “Eterniit lendas, katustel olid augud sees. Tuvi, kes oli tormi varjus peidus katuse all, pidigi surma saama,” kõneles keskkonnaspetsalist Anne Leissoo.

Küll aga ütles Leissoo, et tuvide surnukehad ei tohi hunnikus pööningutel vedeleda, vaid peavad jõudma Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise jaama.

Leissoo sõnul püütakse lahendada tülikas probleem tuvidega pärast põhipesitsusperioodi lõppu ehk kusagil septembri lõpus.

Kindlat pesitsusperioodi ei ole

Keskkonnaameti Viru regiooni juht Jaak Jürgenson ütles, et kuna tuvi ei ole kaitsealune lind, siis on katuseavade sulgemine täiesti lubatud tegevus ning lindudel tuleb leida elamiseks parem paik.

Mitme loodust hästi tundva inimese sõnul on tuvidest vabanemine mõnevõrra keeruline, sest nad pesitsevad mitu korda aastas, enamasti märtsist septembrini, kuid pesast võib leida mune ka hilissügisel ja harva talvelgi.

Looduskaitseseaduse järgi ei tohi loomi ega linde abitusse seisu jätta ning see on ka eetiline küsimus. Kui täiskasvanud linnud saab pööningult välja ajada, siis pojad ise toime ei tule.

Leissoo sõnul koguvad majade elanikud allkirju, et taotleda luba hävitamiseks, juhul kui sügisel on veel pesades tuvide mune või väikeseid poegi. Lennuvõimelised linnud peavad aga endale uue kodu leidma.

Kohalik elanik Vambola leidis, et muidugi oleks ilma tuvideta parem elada, kuid siiski paneb ka raha paika, kui ulatuslikku remonti on elamutes võimalik teha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles