Koonus algasid Porkuni lahingu ühishaua otsingud

Sõjaajaloolane Hanno Tamm (vasakul) ja Koonu küla elanik Kalju Esinurm tegid eile väljakaevamisi Koonus.

FOTO: Arvet Mägi

Porkuni lahingupaiga lähedal Koonus algas käesoleval nädalal kolme Eesti sõjamehe ühishaua otsimine, kelle säilmed maeti 1944. aasta sõjasügisel Herman Paju talu maale ja kes nüüd plaanitakse ümber matta Vistla memoriaalile.


“Info Porkuni lahingu aegu maha lastud ja Koonu külla maetud kolme eesti sõjamehe kohta jõudis minuni siinse koduloo heade tundjate Hanno Tamme ja Asael Truupõllu kaudu,” ütles Ilve Tobreluts, kes koordineerib väljakaevamisi Väike-Maarja valla poolt.

Tobreluts kõneles, et Hanno Tamm, kes on Porkuni lahingupaiga tähistamise ja hukkunute ümbermatmiste juures algusest peale tegev olnud, tuli kiiresti lagedale mõttega ajada asja nii, et säilmed saaks veel tänavu välja kaevatud ja Porkuni lahingu aastapäeval, 21. septembril Vistla memoriaalile teiste Porkuni lahingus langenute kõrvale mulda sängitatud.

“Nii Hanno Tamm kui Asael Truupõld on mõlemad selleks palju eeltööd teinud, kohtunud teadjate inimestega ja kogunud võimalikult palju andmeid,” lausus Tobreluts.

Ühishaud kase juures

Ilve Tobreluts käis koos Hanno Tammega mõne aja eest paigaga tutvumas, kus ühishaud arvatavasti asub. “Kasepuu, mille lähedusse noormehed aastate eest maeti, olla siis inimesekõrgune olnud, nüüdseks on see aga võimsaks puuks sirgunud.Püüame valla poolt igati kaasa aidata, et selle lahinguga seotud eesti noormehed saaksid auväärselt ümber maetud,” kõneles Tobreluts.

Koduloouurija ja sõjaajaloolane Hanno Tamm, kes on ka Vistla memoriaali mõtte algataja ja üks rajajatest, rääkis, et andmeid kolme Porkuni lahingus hukkunud ja Koonu külla maetud eesti sõjamehe kohta kogus ta Asael Truupõllult ja Paju suguvõsa liikmetelt.

Esmaspäeval alustatud väljakaevamised, mida juhendab Saksa Sõjahaudade Liidu koostööpartner Arnold Unt, veel kalmu leidmisele ei viinud. “Kuid noormeeste arvatavast hukkamiskohast leidsime padrunikesti. Saksa mundrites sõdinud noored eesti mehed tapeti püstolkuulipilduja valangutega, nagu meile teada on,” rääkis Tamm.

Sõjamehed maeti hukkamispaiga lähedale.

Hanno Tamm meenutas, et Porkuni lahing oli ohvriterohke võitlus Punaarmee ja Saksa sõjaväkke kuulunud eesti väeosade vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu. Hanno Tamm teadis kogutud mälestuskildude põhjal rääkida, et need kolm sõjameest, kes Porkuni lahinguväljal hukkusid, olid pärit Viljandimaalt. Ühe noormehe nimi oli Ants Arak.

“Tegemist oli nende Saksa mundris eesti sõjameestega, kes taganesid Narva alt ja kelle eesmärgiks oli luua endale taandumistee läände,” kõneles Tamm.

Ümbermatmine Vistlasse

Porkuni lähistel lõikasid nende taganemistee aga 8. eesti laskurkorpuse 249. eesti laskurdiviisi umbes 9000 meest seitsme tanki toetusel.Saksa mundris sõdinud eesti mehed tapeti Koonu külas Herman Paju talumaadel. Herman Paju ja Bernhard Kippar sängitasid hukkunud sõjamehed noore kase lähedusse.

Möödus 66 aastat, kui Herman Paju järeltulijad, kellest üks on praegu 81aastane Uno Paju, otsustasid kunagise sõjasaladuse avalikuks teha, sest nüüd on Saksa poolel langenud sõjameestel oma väärikas matmispaik - Vistla memoriaal.

Uno Paju meenutas, et hukkunud eesti sõjamehed olid noored. “Kolmekümneaastane polnud neist langenutest välimuse järgi ükski. Kolm surnukeha olid kõik rohkete kuulihaavadega, sõdurid olid tapetud ilmselt püstolkuulipilduja valangutega,” rääkis Paju.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg, kelle juhitava omavalitsuse territooriumil Vistla memoriaal asub, kõneles, et kui ühishaud leitakse ja lahti kaevatakse, on hukkunud sõjameestel vennaskalmistul kohad ümbermatmiseks olemas.

“Memoriaali rajades arvestasime sellega, et Porkuni ümbruse metsades võib leiduda langenud sõjameeste haudu, ja vennaskalmistul jagub platse säilmete ümbermatmiseks,” ütles Uudeberg.

Lahing

• 21. septembril 1944 ründas Punaarmee 249. eesti laskurdiviis 1500mehelist Saksa sõjaväe 20. diviisi.
• Langes 500 meest, 700 sakslaste poolel sõdinut võeti vangi.

Tagasi üles