/nginx/o/2010/09/13/431688t1h7066.jpg)
Tamsalu vallas Kursi külas asuval Riibe talul lasub huntide needus, sest ülemöödunud nädalavahetusel murdsid hundid taas seal kolm lammast, nüüdseks ulatub aastate jooksul sute tapetud loomade arv saja kahekümneni.
Riibe talul lasub huntide needus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kursi küla talunik Marmelt Riibe on lambaid pidanud kolmkümmend aastat ja vähemalt kakskümmend aastat nendest on olnud sellised, kus hundid on talu lambakarja rünnanud ja osa loomi tapnud. Praegu on Marmelt Riibel 60pealine kari.
Eriti palju kahju on võsavillemid tekitanud talunikule kahel viimasel aastal. “Möödunud aastal murdsid hundid 17 lammast ja ülemöödunud aastal tapsid kaksteist looma,” ütles Riibe.
Jõhker tapatöö
Käesolev aasta oli Riibe lambakarjale õnnelik ja ohvriteta eelmise laupäeva hommikuni.
“Lasin oma lambakarja kell pool seitse hommikul karjamaale. Ilm meie kandis oli tuuline ja tibutas vihma,” kõneles Riibe. Miski ei ennustanud halba.
“Kuid tegelikult on huntidele nende röövretkedeks just selline ilm sobiv,” selgitas ta. Kella seitsme paiku hakkasid talu koerad haukuma.
“Arvasin, et koerad hauguvad hommikuste möödakäijate peale, kuid haukumine ei lõppenud. Ja siis aimas mu süda halba,” rääkis Riibe. Taluniku sõnul haistavad koerad hundi lähedust juba sadade meetrite kauguselt ja reageerivad sellele haukumisega.
Riibe läks karjamaale ja vaatepilt, mis seal avanes, oli õõvastav. “Paiga lähedal, kus loomad joomas käivad, lebas kolm lambakorjust. Lammaste kallal olid hundid teinud julma kiskjatööd ja need tükkideks rebinud. Ühe mahamurtud ute keha olid võsavillemid täielikult ära söönud, nii et järele oli jäänud vaid pea,” kõneles ta. Lisaks olid hundid vigastanud ühte lammast, kellest enam elulooma poleks saanud.
Talunik lisas, et kui rebast peetakse kavalaks loomaks, siis hundid on veelgi nutikamad: “Võsavillemid käivad enne luurel, kui rünnaku ette võtavad. Ja tapatööks sobiv paik kiskjatele on ilmselt saakloomade joogikoht.”
Muude abinõude kõrval huntide eemalepeletamiseks oma lammaste karjatamiskohast on talunik pannud sinna valjuhääldi.
“Kuid ilmselt on võsavillemid sellega juba harjunud ja kõlarist tulevad helid neid ei heiduta,” arvas Riibe.
Sobiv paik
Tamsalu valla kauaaegne jahimees ja loodusetundja Jaan Villak kommenteeris, et Kursi-Kiltsi-Koeru kandis on suured metsamassiivid, kus hundid elavad.
“Möödunud jahihooajal, kui neis paikades hundijahil käisime, nägime mitmel pool hundijälgi. Minule teadaolevalt elab üks hundipaar Kiltsi kandis,” kõneles Villak.
Tema sõnul teevad hundid oma elukohast jahiretki paarikümne-kolmekümne kilomeetri raadiusse. Kursi küla jääb aga Kiltsi kandist kümmekonna kilomeetri kaugusele. Villaku arvates on hundid Riibe talu lambakarja rünnanud palju aastaid seetõttu, et loomad on vabapidamisel.
“Kui lambad on vabapidamisel Riibe talumaade põldudel ja metsades, ei tee hundid vahet, kas tegemist on mets- või koduloomaga, ja peavad lambaid oma saakloomadeks,” rääkis Villak.
Loodusgiid Peeter Hussari sõnul on augustiks hundipesakonna pojad sedavõrd suureks ja tugevaks sirgunud, et võivad alustada koos vanematega jahiretki suurematele saakloomadele.
“Täiskasvanud huntide juhendamisel hakatakse murdma saakloomi, et saada eluks vajalikke kogemusi. Lambakari on neile selleks sobiv,” kõneles Hussar
Hunt
• Kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
• Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge.
• Hunt kaalub 30–50 kg.
• Saba on 35–50 cm pikk.
• Karv on hallikas, kõrvad kikkis.