Venemaa ekspeaministri Mihhail Kasjanovi hinnangul ei ole Vladimir Putinit vaja mitte kellelegi – ei Läänele ega Venemaa kodanikele.
Mihhail Kasjanov: president Putinit pole kellelegi vaja
27. veebruar 2015, 11:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Venemaa kodanikele teeb ta väga palju kurja, inimeste elatustase on näiteks oluliselt halvenenud,” põhjendas üks Venemaa opositsiooniliidreist Mihhail Kasjanov Mõdrikul Lääne-Virumaa rakenduskõrgkoolis esinedes.
Läänele on Putin suureks ohuks. “Ja ega teile ju ka teda vaja ei ole,” sõnas ta puupüsti täis saali poole pöördudes.
Aastatel 2000–2004 Venemaa peaministri ametit pidanud Kasjanov ütles, et veel 15 aastat tagasi oli raske ette kujutada, et tema kodumaa võib muutuda agressoriks.
“Pärast 1998. aasta majanduskriisi oli kõigil lootus, et noor ja energiline Putin juhib riiki demokraatia suunas ning Venemaal viiakse sisse turumajandus,” meenutas Kasjanov, kelle just Putin oli peaministriks kutsunud. “Inimesed hääletasid Putini poolt selles lootuses,” lausus ta ja lisas, et uskus ka ise, et Putin suudab jätkata turumajanduslikke reforme.
Kasjanovi juhitud valitsusel õnnestus majanduse olukord stabiliseerida ning tema peaministriks oleku aja jooksul kasvas Venemaa majandus 30 protsenti.
Naftabarrel maksis tollal 15–25 dollarit, kuid sellest piisas, et eelarve püsiks tasakaalus ja koguneks pisut reservigi.
Tollal moodustasid nafta ja maagaasi müügist saadud tulud 30% Venemaa riigieelarvest. “Leidsime, et seda on liiga palju ja majandust on vaja mitmekesistada,” rääkis ekspeaminister.
Praegu annavad nafta- ja gaasitulud koguni 52% Venemaa riigieelarvest ning ennustuste kohaselt ootab Venemaad tänavu ees viieprotsendiline majanduslangus – esimest korda pärast 1998. aastat.
Putinist reformide jätkajat aga ei saanud ja mees valis autokraatliku valitsemise tee. “See on kapitalism oma sõprade jaoks, võimude lahususe printsiibi eiramine, kohtuvõimu ja meedia mõjutamine, valimiste muutmine farsiks,” loetles Mihhail Kasjanov.
Venemaal toimus massiline omandi ümberjagamine nii, et see jõudis Putini sõprade ja lähikondsete kätte.
Parteide arv Venemaal kahanes kiiresti neljakümnelt kuuele. “Alles jäid vaid need parteid, mis on Putini kontrolli all,” lausus Kasjanov.
Selline poliitika hakkas pidurdama majanduse arengut. “Isegi 130 dollarini kerkinud naftabarreli hind ei aidanud enam,” nentis Venemaa ekspeaminister.
Mihhail Kasjanovi sõnul hakkavad autokraatsed režiimid probleemide tekkides otsima süüdlasi, ja tavaliselt on nendeks välisvaenlased. “Venemaa jaoks on vaenlased-süüdlased USA, NATO, Euroopa Liit, aga ka oma lähinaabrid,” nimetas ta.
2008. aastal proovis Putin, kuidas maailm reageerib tema katsetele oma mõjuvõimu laiendada ehk alustas agressiooni Gruusia vastu, mille tagajärjel eraldati Gruusiast Abhaasia ja Lõuna-Osseetia.
“Sõja järel lepiti küll Sarkozy plaani järgi kokku Gruusia territoriaalse terviklikkuse taastamises, kuid Putin ignoreeris seda. Ning just siis tegi Lääs suure vea, sulgedes silmad selle ees, et rahuplaani ei täidetud, jätkas suhtlemist Venemaaga tavapäraselt,” kõneles Kasjanov.
Praegu Ukrainas toimuv on tema hinnangul selle vea otsene tagajärg. Kasjanov kiitis, et erinevalt Gruusia sõjast on lääneriigid praegu siiski konkreetselt käitunud ja Venemaa agressiooni selge sõnaga hukka mõistnud.
“Putini jaoks oli suur šokk, et sanktsioonide peamine eestvõitleja oli Saksmaa ja saksa poliitikud ei allunud Putini ära ostetud majanduseliidi ärihuvidele,” rääkis Mihhail Kasjanov.
Praeguseks on nii sanktsioonid kui Putini kapitalism oma sõprade jaoks tekitanud Venemaale tõsiseid majandusraskusi.
Investeerimiskliima on Venemaal muutunud väga halvaks ja investorid põgenevad. “Kõigil on tunne, et eraomand ei ole Venemaal kaitstud,” selgitas Kasjanov.
Mullu viidi tema sõnul Venemaalt välja 150 miljardit dollarit, tänavu läheb ilmselt veel sada miljardit. “Langus tuleneb sellest, et suur osa kapitali on juba lahkunud, mitte et olukord paranenud oleks,” rääkis poliitik.
Kasjanov loetles veel numbreid – Venemaa valuutareserv vähenes eelmisel aastal 510 miljardilt dollarilt 380 miljardi dollarini, sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on 17 000 dollarilt langenud 9000 dollarini, rubla kurss dollari suhtes on kukkunud pea kaks korda.
Majanduse elavdamise asemel tegeleb Putini režiim aga jätkuvalt vaenlase otsimisega. “Inimesed on massiivse propagandalaine alla sattunud ja ei saagi aru, mis tegelikult toimub,” kõneles Kasjanov.
“Meedia pasundab ainult jama sellest, et välisvaenlane ohustab Venemaa iseseisvust ning tahab meilt nafta ja gaasi ära võtta.”
Putinit ümbritsevad tema kunagised kolleegid KGB päevilt ja nendega on Kasjanovi hinnangul tulnud riigi juhtimisse kaasa KGB mentaliteet, millega kaasnevad äraostmine, provokatsioonid ja šantaaž.
Mihhail Kasjanov avaldas arvamust, et praegune olukord Venemaal võib viia riigi katastroofini.
“Vene rahvas on küll harjunud igasuguseid asju kannatama, aga ükskord saab mõõt täis ja varem või hiljem tuleb uus revolutsioon,” ütles ta.
Selle tagajärjed võivad olla ettearvamatud ja ülima tõenäosusega viiks see Venemaa lagunemiseni.
Kasjanovi meelest oleks Venemaal vaja läbi viia vabad valimised rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühenduste kontrolli all.
Lääne poliitikutele soovitas Kasjanov aga oma põhimõtetele kindlaks jäämist.
“Teil on õigus, Putinil mitte,” lausus ta. “Majandusele võib see küll tagasilöögi anda, ent vastasel juhul tuleks rahu eest märksa karmimat hinda maksta,” oli Mihhail Kasjanov veendunud.
Venemaa opositsioon on praegu veel suhteliselt nõrk, kuid selle read täienevad iga päevaga. “Ma usun, et aasta lõpuks hakkab inimeste arusaam muutuma ning nad taipavad, kus tegelikult asub kurjuse allikas,” ütles Mihhail Kasjanov.