Haljala gümnaasium võtab kasutusele kohustusliku koolivormi

Haljala koolilapsed hakkavad sügisest kandma soliidseid peenvillaseid rõivaid, mida kaunistab Haljala kihelkonna muster. Foto: Erakogu

Haljala gümnaasium plaanib koolipere pikaaegsele soovile vastu tulla ning sügisest võetakse algklassides kasutusele kohustuslik koolivorm.

Gümnaasiumi direktor Inge Laiv rääkis, et koolivormi ideed on nüüdseks veeretatud juba ligemale kaks aastat. Kui teema sügisesel kooli hoolekogu koosolekul taas kerkis, otsustati lastevanemate õhutusel plaan teoks teha.

“Asusime otsima tootjat, kellega koostöös sobivad vormielemendid välja töötada ja kellelt rõivad tellida,” kõneles koolijuht ja lisas, et valituks osutus kodumaine rõivatootja Norrison OÜ.

Koolimüts ehk tekkel on Haljala koolil kasutusel juba varasemast, nüüd lisanduvad sellele vest poistele ja pihikseelik tütarlastele.

Kui esialgu plaaniti piirduda vestiga mõlemast soost õpilastele, siis disaineri pakutud pihikseeliku idee meeldis kõigile.

Rõivaesemete disainis on kasutatud rahvuslikke motiive – Haljala kihelkonna värve ja mustrit.

“Ka meie kooli värvid on sinine ja kollane, nii saamegi kohaliku mustri ühendada kooli värvidega,” sõnas Haljala kooli direktor Inge Laiv.

Kooli logo rõivastele ei kanta, nii ei saa vormi kandvale õpilasele peale vaadates öelda, millises koolis ta käib, küll aga võib rahvusliku mustri järgi ära arvata piirkonna. Nii vest kui ka pihikseelik on tugevama koega peenvillasest materjalist.

Praegu saab vormirõivastega tutvuda Haljala gümnaasiumi fuajees, kuhu need on üles seatud. Kooli direktor lisas, et kui kellelgi on rõivaste kohta ettepanekuid, siis võib neid julgesti teha, sest muudatused on veel võimalikud.

Koolivorm saab Haljala gümnaasiumis kohustuslikuks 1.–3. klassi õpilastele. Peagi, ilmselt maikuus, avaneb lastevanematel võimalus vormiriietust interneti vahendusel tellida ning sügisel kooli tulles saavad algklasside lapsed koos raamatutega kätte ka uhiuued koolirõivad.

Rõivaste eest tasumise üle käivad koolil praegu vallaga läbirääkimised, et vald nende soetamist toetaks.

“Leian, et koolivormil ei ole mõtet, kui selle kandmist ei nõuta,” avaldas koolijuht arvamust. Soovi korral saavad vormiriietuse endale tellida ka vanemate klasside õpilased, praeguseks on tellimuse esitanud juba õpetajad.

Haljala gümnaasiumi õpilasesinduse president Sven Rannar teadis öelda, et õpilaste hulgas on nii koolivormi pooldajaid kui ka neid, kes on põhimõtteliselt sellise sammu vastu.

“Olen kuulnud arvamusi nii- ja naasuguseid. Neil, kellele see ei meeldi, sageli konkreetseid argumente ei olegi, nad lihtsalt ei taha,” rääkis Rannar. Õpilas­esindus aga pigem pooldab vormi, sest nii kaob koolipildist ära see, et mõni kannab väga uhkeid riideid, ent teine ei saa neid endale lubada.

Õpilased on arvamusel, et vormiriietus vähendab ka koolikiusamist.

2013. aasta sügisel teatas Rakvere eragümnaasium, et võtab kasutusele koolivormi.

Koolivormide edasimüüjate andmetel võtavad haridusasutused vormiriietuse üha sagedamini kasutusse, sest selgeks on saanud, et ühtne vorm liidab ja loob ühtsustunnet, samuti aitab koolivorm hoida koolil selgemalt oma nägu.

Vormirõivaste valmistamise ja tellimuste täitmisega tegeleva Norrison OÜ juhatuse esimees Kalev Lember on varem öelnud, et koolivorm või õigemini mõni koolivormi element ei ole enam üldtunnustatud ainult eliitkoolides.

Lemberi sõnul võib öelda isegi seda, et teatud määral vähendab vormiriietuse kandmine koolikiusamist.

“Vähem kindlustatud perede lapsed näevad koolis samaväärsed välja,” põhjendas Norrison OÜ juhatuse esimees.

“Oleme õpetajatelt tagasisidena kuulnud, et üldine visuaalne pilt on tunnis ja ka vahetunnis rahulikum, väsitab vähem. Lastele tuleb ju riideid osta nii ehk naa.”

Range koolivorm on Kalev Lemberi andmetel nii-öelda kohustuslik ja kasutusel vähestes koolides, näiteks prantsuse lütseumis, Tallinna inglise kolledžis ja mõnes veel. Palju neid koole siiski ei ole.

Enamik koole seevastu kasutab vaid mõningaid elemente, näiteks meiegi maakonnas on palju levinud teklid, lisaks kootud vest, pihikseelik, pullover, sviiter, kardigan, kootud sall, müts, samuti triiksärk, polo ja muu selline.

Koolid valivad nimetatute seast tihti üksnes mõne elemendi, eelkõige kudumi. Kudum ongi koolivormide asjatundja Kalev Lemberi hinnangul kõige kohasem koolivormi element, sest on praktiline, soliidne, ihusõbralik, hingav, optimaalse hinna ja kvaliteedi suhtega.