Möödunudaastane külm talv on tekitanud küttepuuturul kõrgema nõudluse kui tavaliselt. Hilissuvistes tormides tekkinud rohke tuulemurd pole aga küttepuude odavnemist kaasa toonud.
Tormimurd küttepuude hinda ei mõjuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere Metsaühistu juhatuse esimehe Lauri Salumäe sõnul ei ole turul tormimurdude tõttu rohkem küttepuud. “Kui puidus pragusid ei ole, saab tormimurrust palki, kui on, siis paberipuud,” on Salumäe ütlusel võimalik tuule murtud puudega teha märksa tulusamaid tehinguid. “Turg kujundab hinna, ei usu, et küttepuude pakkujaid nii palju tekib, et hind alla läheb,” arvas Salumäe.
Kuigi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse liikme Tiit Timbergi hinnangul osutus suve rängimaks 8. augusti torm, mis enim kahjustas just Lääne-Virumaa metsi, ei pea Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Lauri Salumägi olukorda katastroofiliseks.
“Tormi kahjustatud alad jäävad paari protsendi piiresse kogu metsast maakonnas ja on umbes tuhatkond tihumeetrit,” selgitas Salumäe ning lisas, et lageraie moodustab alla 4% maakonna metsade pindalast.
Kuna küttepuid tormimurru rohkusest hoolimata tavapärasest enam turule ei tule, aga möödunud külma talve järel on küttepuude varud nii ostjatel kui müüvatel ettevõtetel otsas, on puud hinda läinud.
Kuivad puud saavad otsa
OÜ Uhtna Puit juhatuse liikme ja müügijuhi Marko Vahesalu kinnitusel on ettevõte sel aastal müünud rohkem kui kunagi varem.
“Hetkel on järjekord just kuiva puu järele, kindel on seegi, et enne talve lõpeb kuivade varu,” rääkis Vahesalu ning täpsustas, et kuiva küttepuud on veel vaid 500 ruumi.
Enim eelistatakse Vahesalu sõnul leppa ja seda eelkõige hinna poolest. “Tark inimene ostab puid järgmiseks talveks, aga neid on vaid 5% klientidest,” ütles Marko Vahesalu.
Samas on väga palju neidki, kes ostavad võrku pakendatud puid korteritesse. “Kui puukuuri ei ole, siis polegi ju muud teha, kui väikese koguse kaupa osta,” tõdes ta.
Veel ostetakse pikki kolmemeetriseid küttepuid, mida klient ise parajaks saagima peab. “Inimesed on majanduslanguse ajal nõus ka ise tööd tegema,” märkis Vahesalu.
Marko Vahesalu sõnul ostab Uhtna Puit materjali nii RMKst kui erametsaomanike käest, kuid tormimurdu ei taha keegi soodsalt müüa.
“Meie kliendid ikka arvavad, et kui on tormimurd, siis on küte tasuta käes, kuid raie ja väljavedu maksavad ju samuti, pealegi tahab iga metsaomanik kasumit saada,” kõneles Vahesalu.
Erametsaomanik Aivar, kes müüb oma metsast saetud ja lõhutud küttepuid Kunda lähedal, ütles aga, et ei märka, et tänavu ostjaid enam oleks. “Samas on mul välja kujunenud kindlad ostjad, kellest enamik mõtleb tõesti ette ja ostab hiljemalt kevadel talvepuud ära,” sõnas Aivar.
Raiemahud ei suurene
Ka RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi kinnitas, et kuigi Lääne-Virumaal – näiteks Eisma külaga piirnevas riigimetsas, samuti mitmes teises piirkonnas – tegid augustitormid tõepoolest palju kahju, ei suurene lõppkokkuvõttes raiemahud riigimetsas.
“Kahjustustega aladelt raiutava puidu tarnib RMK oma lepingulistele klientidele ja selle koguse võrra raiuvad nad varem plaanitud kohtades vähem,” selgitas Kaubi.
“Tormikahjustustega aladel üle Eesti on RMK hinnanud raiutava puidu koguseks ligi 200 000 kuupmeetrit, millest Lääne-Virumaal on umbes 115 000 kuupmeetrit. See kogus on sedavõrd väike, et ei mõjuta puidu, sealhulgas küttepuu hinda,” lisas Ulvar Kaubi.