Kalmistutel riivab silma tormimurd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Esmaspäeval saagis Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu koos abilistega Karl Mäesepa ning Rannar Vassiljeviga linnakalmistul endiste pastorite haudadele langenud puid.
Esmaspäeval saagis Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu koos abilistega Karl Mäesepa ning Rannar Vassiljeviga linnakalmistul endiste pastorite haudadele langenud puid. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kuigi suurest augustitormist on möödas üle kuu, on linnapildis, aga eriti surnuaedadel, ikka veel näha tormimurtud puid. Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev hindab olukorda siiski rahuldavaks.


Rakvere parke ja surnuaedu hooldab Rakvere Linnahoolduse OÜ, mille juhataja Üllar Vaseriku sõnul on 90% töödest kalmistutel tehtud ning üldpilt pigem hea.

“Surnuaiad on spetsiifilised paigad – nende ligipääsuvõimalused ning kitsad teed muudavad seal koristamise tõeliselt keerukaks,” ütles Vaserik.
“Esimestel tormijärgsetel nädalatel keskendusime kalmistutel teede puhastamisele, et oleks võimalik matuseid korraldada, siis järgmisena tulid kirikupargid, siis rahvapark, sest 20. augusti taasiseseisvumispäevaks oli vaja see korda saada, siis linnasurnuaed,” nimetas Vaserik tööde järjekorra põhjal objekte ning lisas, et esmalt tegeleti ohtlike puudega.

Linna haljastusinsener Anu Kivi oli kalmistute olukorraga rahul. “Tormikahjustused olid väga ulatuslikud kogu linnas, arvan, et aeg, mille jooksul linna on korrastatud, on mõistlik,” kommenteeris ta.

Kui Vaseriku sõnul Pauluse kalmistule torm väga liiga ei teinud, oli olukord kehv Tõrma kalmistul, kus praegugi poolenisti väljakistud kännud tööjärge ootavad. “On täiesti arusaadav, et inimesed, kelle lähedased on siia maetud, tunnevad, et tööd ei edene piisava kiirusega. Samas tuleb aru saada, et neid suuri, saja-aastaste puude kände tuleb käsitsi tükeldada ja ära vedada, see kõik võtab aega,” selgitas Vaserik.

Rahapuudus kummitab

Rakvere valla vallavanema Aivar Aruja sõnul püütakse Tõrma surnuaed enne külmasid korda teha. “Oleme Rakvere Linnahoolduselt töö tellinud, nad lihtsalt ei ole füüsiliselt jõudnud seda veel teha,” ütles Aruja. “Oleme igal aastal 10-20 puud maha võtnud – puud vananevad järjest,” sõnas ta.

“Me teeme tööd omas rütmis, mitte surve järgi,” sõnas Rakvere Linnahoolduse OÜ juhataja ning lisas, et kuigi võiks palgata enam töötajaid, seda siiski rahapuudusel ei tehta. “Sel aastal jääme nagunii kahjumisse – lumerohke talv juba nõudis enam, kui planeerisime, nüüd siis torm takkaotsa, kütus kallineb niikuinii,” selgitas ta.

“Praegu teeme oma kulu ja kirjadega, lootus on, et töö siiski kompenseeritakse,” juhtis Vaserik tähelepanu, et tormi näol oli tegu force majeure’iga, mida eelarves ettenähtud ei olnud, ja nüüd oodatakse linnavalitsuse seisukohta kulude kompenseerimise osas.

Valitsus ilmselt ei toeta

Abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul kiitis linnavalitsus esmaspäevasel istungil heaks lisaeelarve, kus on ettenähtud raha ka tormikahjustuste likvideerimiseks, ja nüüd oodatakse eelarvele volikogu heakskiitu. “Meieni on jõudnud kuuldused, et valitsusele esitatud tormikahjustuste kompenseerimise taotlust ei rahuldatud,” tuleb abilinnapea sõnul tõenäoliselt hakkama saada linna eelarve vahenditega.

“Üldse oleks surnuaedadel vaja teha palju hooldusraiet – on palju puid, mis ainult ootavad järgmist tormi,” rääkis Üllar Vaserik.

Ain Suurkaevu sõnul aga vähendavad tormikahjustustest tulenevad lisakulutused tõenäoliselt kalmistute hooldamise ressursse.

“Kalmistutel puude langetamine on väga kallis ja keerukas tegevus – ümberringi on ristid ning plaadid ja teiseks ei ole sellist tehnikat, millega pääseks ligi kõigile puudele,” selgitas Suurkaev.

Üllar Vaseriku sõnul jätkatakse töid kalmistutel talvel. “On puid, mis seisavad püsti, aga tuleks kindlasti maha võtta. Samas kui lumi oleks maas, pehmendaks see lööki allajäävatele hauaplatsidele,” märkis Vaserik.

Märksõnad

Tagasi üles